3-2-1-89-96 · Riigikohus

3-2-1-89-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 9. septembril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik ja T.

Vernik, M. Pihli esindaja vandeadvokaat V. Kallaste ja L. Koidu osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 2. septembril 1996. a.

Tutting Kipperi erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 1996. a.

määruse Tutting Kipperi avalduses omandiõiguse fakti tuvastamiseks.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Võru

Maakonnakomisjoni 3. märtsi 1995. a. otsusega nr. 8881 tunnistati endise Käo-Telgo nr. 57 talu

(kinnistu nr. 1287) maast (61,31 ha) 1/2 mõttelist osa omandireformi objektiks ja tuvastati, et

õigusvastase võõrandamise ajal kuulus see maa Gustav Rätsepale. Selle maa osas tunnistas komisjon

omandireformi õigustatud subjektideks Miralda Pihli, Laine Koidu ja Tttting Kipperi, igaühe 1/3

mõttelises osas.

T. Kipperi avalduse alusel tuvastas Võru Maakohus 20. detsembri 1995. a. otsusega juriidilise fakti,

et 1/2 mõttelisest osast endise Käo-Telgo nr. 57 talu maast 19,15 ha kuulus L. Rätsepale ning 11,5 ha

G. Pihlile.

M. Pihli ja L. Koidu apellatsioonkaebuse alusel otsustas Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium 19.

aprilli 1996. a. määrusega tühistada Võru Maakohtu 20. detsembri 1995. a. otsuse ja lõpetada asja

menetluse ning välja mõista Tutting Kipperilt kohtukulu 1000 kr. Miralda Pihli kasuks.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et kohtuotsus tuli tühistada protsessiõigusnormide rikkumise tõttu

olenemata protsessiosaliste nõudmisest, kuna Võru Maakohus rikkus TsKS §-de 148 lg. 1 p. 1 ja 218

p.1 sätteid, menetledes asja, mis ei kuulu kohtu pädevusse. Kohtu menetlusse ei kuulu juriidilise

faktina erimenetluses kinnisasjale omandiõiguse tuvastamine. TsKS § 256 kohaselt tuvastab kohus

juriidilise fakti ainult siis erimenetluses, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti

tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada.

Õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamiseelse omaniku tuvastamine toimub haldusmenetluses.

Vabariigi Valitsuse 28. jaanuaril 1991. a. kehtestatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" p.

15.2 mõtte kohaselt ei saa kohus tuvastada asjaolu, kas avalduses märgitud kinnisvara kuulus

õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule. Selles asjas on

dokumentaalsed tõendid vara endise omaniku kohta olemas, nendele hinnangu andmine on ÕVVTK

kohaliku komisjoni, kohaliku omavalitsuse ja ÕVVTK keskkomisjoni kompetentsis. Nende organite

otsuseid saab vaidlustada halduskohtumenetluse korras.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega mõistis ringkonnakohus Tutting Kipperilt Miralda Pihli

kasuks välja 1000 kr.

Tutting Kipper peab erikaebuses ringkonnakohtu määrust ebaõigeks ja palub selle tühistada

järgmistel põhjustel: 1) Ta ei palunud Võru Maakohtul tuvastada asjaolu, kas avalduses märgitud

kinnisvara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule.

Palus tuvastada fakti, et kinnisvara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel L. Rätsepale ja G.

Pihlile. Taotleb G. Rätsepa surmateatise võtmist erikaebuse juurde, sest ei saanud seda varem esitada,

kuna dokument väljastati talle pärast apellatsioonkaebusele vastuse koostamist (25.01.1996. a.); 2)

Ringkonnakohus on meelevaldselt tõlgendanud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja

kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra

(edaspidi "Kord") p. 15. 2te. Nimetatud säte näeb ette kohaliku komisjoni kohustuse avalduste ja

tõendite läbivaatamisel kontrollida, "kas avalduses märgitud vara kuulus õigusvastase võõrandamise

hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule, s.o. endisele omanikule" ega reguleeri seda,

kas avalduse esitaja kogub omandiõigust kinnitavaid tõendeid kohtuliku või kohtuvälise menetlusega.

Maa võõrandamise hetk oli 16. juuni 1940. a., seega saab endiseks omanikuks lugeda isiku, kes sel

ajal elus oli. Gustav Rätsep, kes oli kinnistusse kantud 1/2 Käo-Telgu nr. 57 talu maade omanikuna,

suri 1. märtsil 1931. a. Vastavalt Eesti Riigiarhiivi teatisele olid 1939. a. eelmärgitud talu omanikeks

G. Rätsepa pärijad Liina Rätsep (19, 15 ha) ja Gustav Pihl (11, 5 ha). Sama teatise kohaselt on

"Põllutööministeeriumi Katastri- ja Maakorralduse Osakonna arhiivifondi Lasva valla maaüksuste

nimekiri puudulikult säilinud", mis välistab võimaluse saada L. Rätsepa ja G. Pihli omandiõigust

tõendavaid kinnistusdokumente arhiivist; 3) Korra p. 36 näeb ette, et komisjoni poolt vara

tagastamise kohta tehtud otsus vaadatakse läbi ja muudetakse, kui ilmnevad uued asjaolud ja

esitatakse uusi tõendeid. Komisjonid aktsepteerivad maa omandiõiguse tõenditena kinnistusteateid ja

kohtuotsuseid. Seepärast esitaski ta kohtule juriidilise fakti tuvastamise avalduse, kuna omandiõiguse

tuvastamisest sõltus tema varaliste õiguste tekkimine; 4) TsKS § 255 lg. 1 kohaselt tuvastab kohus

fakte, millest sõltub üksikisiku varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Omandiõiguse

tuvastamiseks ei ole seadusega teistsugust (kohtuvälist) korda ette nähtud. Avaldajal ei olnud teisiti

kui kohtuliku erimenetluse korras võimalik saada omandiõigust tõendavat dokumenti, mistõttu ta

leiab, et tal oli TsKS § 4 lg. 1 alusel õigus kohtusse pöörduda ja kohus algatas tsiviilasja TsKS § 5

nõuetele vastavalt. Avalduse menetlusse võtmata jätmiseks TsKS § 148 lg. 1 p. 1 järgi või menetluse

lõpetamiseks TsKS § 218 p. 1 järgi alust ei olnud. Võru Maakohus ei ole nimetatud protsessinorme

rikkunud.

Miralda Pihl ja Laine Koit, vastates erikaebusele, pidasid ringkonnakohtu määrust õigeks ja palusid

jätta selle muutmata. Sedasama kinnitasid Laine Koit ja Miralda Pihli esindaja ka kassatsioonikohtu

istungil.

Kolleegium leidis, et kaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, mille kohaselt erimenetluses ei ole võimalik

tuvastada kinnisasja omandiõigust juriidilise fakti tuvastamiseks sätestatud korras. Kinnisasja

omandiõigust saab tõendada ÕVVTK-le esitatud "Korra" p.-s 21 märgitud kinnistusameti

dokumentatsiooniga või muude selles punktis märgitud tõenditega ja seda ei saa asendada

erimenetluses tehtud kohtuotsus. Hagimenetluses on võimalik üldjuhul kooskõlas TsÜS §-ga 112 lg.

2 p. 1 tuvastada omandiõigust selle õiguse tunnustamise teel. Tutting Kipperi avaldus puudutab aga

omandiõiguse kindlakstegemist kinnisasjale omandireformi käigus. Ringkonnakohtu määruses on

õigesti märgitud, et õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamiseelse omaniku tuvastamine toimub

haldusmenetluses. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuaril 1991. a. kehtestatud "Korra" p. 15.2 mõtte

kohaselt tuvastas avalduses märgitud vara kuuluvuse omandiõiguse alusel avalduses märgitud isikule

- Gustav Rätsepale - Võru Maavalitsuse ÕVVTK. Sama "Korra" p. 36 alusel oli T. Kipperil õigus

kõiki uusi tõendeid esitada ÕVVTK kohalikule komisjonile, kellel on õigus oma otsust nende alusel

muuta. Kuna avalduse lahendamine ei kuulu kohtu kompetentsi tsiviilkohtupidamise korras, ei ole

põhjust kaaluda TsKS § 325 lg. 2 alusel, erikaebusele lisatud G. Rätsepa surmateatise vastuvõtmist,

mis tuleb tagastada. Pealegi tuleb dokumentaalsed tõendid esitada esimese astme kohtule ning üksnes

siis, kui see esimese astme kohtus oli võimatu, teise astme kohtule, kus otsustatakse tõendite hilisema

esitamise põhjendatus.

Kui Tutting Kipper ei ole rahul ÕVVTK otsusega, võib ta komisjoni otsuse peale esitada kaebuse

kooskõlas HKS § 4 lg. 1 p. 4 halduskohtusse. Seepärast on kohus õigesti TsKS § 218 p. 1 järgi

menetluse lõpetanud, kuna see asi ei kuulu tsiviilkohtumenetluse korras kohtu pädevusse.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 1996. a. määrus muutmata ja Tutting

Kipperi erikaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H Jõks, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik