3-1-1-86-96 · Riigikohus

3-1-1-86-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. septembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ja liikmed Eerik Kergandberg ning

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja Mihhail Allahverdijevi, Vadim Andreit"ikovi ja Gennadi Mesilase süüdistuses

KrK § 207 lg 1 järgi.

Kriminaalasi vaadati läbi piiramatu kassatsiooniõiguse korras AKKS § 40 lg 2 alusel

M. Allahverdijevi kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi ja süüdimõistetu V. Andreit"ikovi

ning tema kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonkaebuste alusel.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ning

vandeadvokaadid L. Olovjani"nikov ja A. Jaroslavski.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1996.a

otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 8. aprilli 1996.a otsus M. Allahverdijevile ja

V. Andreit"ikovile mõistetud karistuste osas. Tallinna Linnakohus oli nii M. Allahverdijevit kui ka

V. Andreit"ikovi KrK § 207 lg 1 järgi karistanud kaheaastase vabadusekaotusega. V. Andreit"ikovile

mõisteti lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel kaks aastat ja üheksa kuud vabadusekaotust.

Ringkonnakohus leidis, et mõistetud karistused KrK § 207 lg 1 järgi süüditunnistamisel ei ole

kooskõlas toimepandud kuriteo raskuse ja laadiga ning süüdlaste isikutega ning karmistas karistusi.

M. Allahverdijevile mõisteti kaks aastat ja üheksa kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas ning

V. Andreit"ikovile kolm aastat ja kuus kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel mõisteti kohtuotsuste

kogumi järgi V. Andreit"ikovile lõplikuks karistuseks neli aastat ja kolm kuud vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Süüdimõistetu M. Allahverdijevi kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov taotleb ringkonnakohtu

otsuse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks. Kaitsja leiab, et M. Allahverdijevi

tegudes puudub KrK § 207 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Kassaator möönab, et kui

kohus isegi luges tõendatuks M. Allahverdijevi poolt kuriteo toimepanemise, siis ringkonnakohtul

puudus igasugune seaduslik alus linnakohtu poolt mõistetud karistuse karmistamiseks. Süüdimõistetu

V. Andreit"ikov ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski taotlevad ringkonnakohtu otsuse

tühistamist ja V. Andreit"ikovi õigeksmõistmist seoses viimase kuriteoga mittepuutumuse tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kassaatorid,

kes toetavad esitatud kassatsioonkaebusi ja prokuröri, kes leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata,

t u v a s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas M. Allahverdijevile ja V. Andreit"ikovile

mõistetud karistused prokuröri protesti alusel asudes seisukohale, et linnakohtu poolt mõistetud

karistused ei ole kooskõlas toimepandud kuriteo raskuse ja laadiga ning süüdlaste isikutega.

Riigikohus osundab siinjuures asjaolule, et juhul kui ringkonnakohus tühistab esimese astme

kohtulahendi karistuse mõistmise osas, peab ta KrK §-de 20 ja 36 kohaselt uue karistuse mõistmisel

juhinduma nii karistuse eesmärgist kui ka karistuse mõistmise üldsätetest, sõltumata varasemast

kohtulahendist. Tallinna Ringkonnakohus ongi motiveeritult arvestanud karistuse mõistmisel esmase,

iseseisva tegurina toimepandud kuriteo raskust ja laadi, andnud hinnangu süüdlase isikule ning

sealjuures arvestanud ka vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Riigikohtu

kriminaalkolleegium ei nõustu kassaator L. Olovjani"nikovi väidetega selles, et ringkonnakohtul

puudus seaduslik alus linnakohtu poolt ühe vastutust kergendava asjaolu - puhtsüdamliku kahetsuse,

väljajätmiseks. Lähtudes eelpooltoodud põhimõttest, et ringkonnakohus ei ole seotud varem

mõistetud karistuse tühistamise korral eelnevalt arvestatud vastutust kergendavate asjaoludega ning

hinnates kohtualuse ütlusi nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus, jõudis ringkonnakohus

veendumusele, et M. Allahverdijevi käitumises ei esine puhtsüdamlikku kahetsust.

Kohtualuste süü KrK § 207 lg 1 järgi inkrimineeritavas kuriteos on tuvastatud nii Tallinna

Linnakohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsustega. Riigikohus ei

sedastanud, et ringkonnakohus oleks kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust või rikkunud oluliselt

kriminaalmenetluse seadust. Kassaatorite väide, et püstoli ning lõhkeseadeldise äravõtmisel autost

rikuti oluliselt kriminaalmenetluse norme, ei ole asjakohane, sest lähtudes KrMK §-s 113 sätestatust,

ei olnud 8. juunil 1995.a sündmuskoha vaatlusel ja võetusel manukate osavõtt kohustuslik. Kuna

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on nõustunud Tallinna Linnakohtu otsuses antud

õigusliku hinnanguga kohtualuste tegevusele, siis AKKS § 29 lg 5 kohaselt ei olnud vajalik selles

osas otsust täiendavalt motiveerida.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1996.a otsus Mihhail

Allahverdijevi ja Vadim Andreit"ikovi süüdistusasjas muutmata.

Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 3. septembril 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Lea Kalm

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher