3-1-1-71-96 · Riigikohus

3-1-1-71-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3.septembril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik

Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras

läbi kriminaalasja

S. M. süüdistuses KrK § 105 ja § 1611 järgi ning I. I. ja P. L. süüdistuses KrK § 1611 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu I. I. ja P. L. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga,

süüdimõistetu P. L. ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

S. M. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 105 ja § 1611 järgi selles, et tema kasutas 7. septembril 1994. a u

kell 22 X linnas X tänaval kaitseliitlasena ametiülesannete täitmisel politsei ja Kaitseliidu ühisreidil

ebaseaduslikult tulirelva ning tulistas Kaitseliidu relvamääruse eeskirju eirates Kalasnikovi automaadist

viaduktile sõitvat sõiduautot XXX xxxx registrimärgiga XXX xxx. Sõiduautot juhtis liikluseeskirja nõudeid

rikkudes purjus J. P., kes ei peatanud politseitöötaja nõudmisel sõidukit. S. M. tulistas sõiduauto peatamiseks

selle kumme, kuid tabas sõidukis olnud A. J., kes suri kohapeal.

I. I.ja P. L. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 1611 järgi selles, et nad kasutasid

kaitseliitlastenaametiülesannete täitmisel politsei ja Kaitseliidu samal ühisreidil intensiivse liikluse

tingimustes ebaseaduslikult tulirelva. I. I. ja P. L.tulistasid Kaitseliidu relvamääruse eeskirju eirates

Kalasnikovi automaadist sõiduautot, mille juht J. P. ei peatunud politseitöötaja nõudmisel.

Ida-Viru Maakohtu 28. detsembri 1995.a otsusega mõisteti S. M., I. I. ja P. L. KrK § 1611 järgi õigeks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

S. M. mõisteti süüdi ja teda karistati KrK § 105 järgi vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Vastavalt KrK §-

le 47 vabadusekaotust tema suhtes tingimuslikult ei kohaldatud. Kohus määras, et karistust ei pöörata

täitmisele, kui ta ühe aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse

vabadusekaotusega.

Ida-Viru Maakohtu 28. detsembri 1995.a otsuse peale esitas Ida-Viru abiprokurör Helen Hiiemäe

apellatsioonprotesti. Protestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja S. M., I. I. ja P. L.

süüdimõistmist KrK § 1611 järgi.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 1996.a otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu

28. detsembri 1995.a. otsus S. M., I. I. ja P. L. õigeksmõistmises KrK § 1611 järgi ning S. M.

süüditunnistamises KrK § 105 järgi osaliselt. Apellatsioonprotest rahuldati.

S. M. mõisteti süüdi ja teda karistati KrK § 1611 järgi vabadusekaotusega 2 aastat ja § 105 järgi

vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud. Lõplikuks karistuseks mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel 2 aastat

vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

I. I. ja P. L. mõisteti süüdi ja neid karistati KrK § 1611 järgi 2-aastase vabadusekaotusega. Süüdimõistetute

suhtes jäeti vabadusekaotus tingimuslikult kohaldamata. Kohus määras, et vastavalt KrK §-le 47 ei pöörata

karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu, mille

eest teda karistatakse vabadusekaotusega.

Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 1996.a otsuse peale esitasid süüdimõistetu S. M.,

samuti I. I. ja P. L. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga kassatsioonkaebused.

Süüdimõistetu S. M. kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli

1996.a otsuse tühistamist tema süüdimõistmise ja karistamise osas KrK § 1611 järgi ning vabadusekaotusliku

karistuse kohaldamise osas KrK § 105 järgi.

Vandeadvokaat K. Kooga kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

2. aprilli 1996.a otsuse tühistamist KrK § 1611 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu I. I. ja P. L. teos.

Kaebuses nenditakse, et ringkonnakohus käsitab kaitseliitlast alusetult ametiisikuna. Kassaator leiab, et

kaitseliitlastel oli alust arvata, et tegemist on kuritegeliku ründega ja nende tegevus oli suunatud kurjategija

kinnipidamisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil põhjendasid süüdimõistetu P. L., samuti süüdimõistetute I. I. ja

P. L. kaitsja vandeadvokaat K. Kooga oma seletustes kassatsioonkaebuses esitatud taotlusi. Prokurör leidis,

et kassatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste

seletused,

t u v a s t a s:

Süüdimõistetute I. I. ja P. L. kaitsja, samuti süüdimõistetu S. M. kassatsioonkaebuses väidetakse, et

sündmusosalise sõiduki manöövrist tulenevalt oli tegu kuritegeliku ründega liikluse kontrollijate vastu ja

Kaitseliidu liikmete käitumine oli neis tingimustes suunatud kurjategija kinnipidamisele. Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium on asunud põhjendatult seisukohale, et niisuguse arvamus ei ole õige. Kuna

kriminaalasjas ei ole tõendatud sõidukijuhi tahtlus sõita otsa liikluse kontrollijatele, on ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium õigesti nentinud, et objektiivsest küljest ei olnud tegemist kuritegeliku ründe, vaid

haldusõigusrikkumisega. Samas tuleb osundada asjaolule, et ka kurjategija kinnipidamisel on lubatud

tekitada kahju üksnes temale endale. Kui tulistamisel tapetakse keegi teine, ei ole tegemist kurjategija

kinnipidamisega.

Rigikohtu kriminaalkolleegium nendeb, et Kaitseliidu põhikiri ei välista võimalust kaasata kaitseliitlasi

avaliku korra kaitsele, küll aga sätestatakse Kaitseliidu põhikirja §-s 15, et kaitseliitlaste õigused ja

kohustused avalikul teenistusel, eriti korra jaluleseadmisel ja valveteenistuse alal määratakse kindlaks

erimäärustes, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt. Need erimäärused avaldatakse. Seetõttu ei kehti

Kaitseliidu poolt kehtestatud relva kasutamise eeskirjad politsei poolt rahu ajal avaliku korra kaitsmiseks

läbiviidavatel üritustel seni, kuni nad ei ole Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud. Eeltoodud põhjustel oli

Kaitseliidu liikmete S. M., I. I. ja P. L. poolt relva kasutamine ebaseaduslik.

Samuti on ebaõige süüdimõistetute I. I. ja P. L. kaitsja kassatsioonkaebuses esitatud väide, et Kaitseliidu liige

ei osale politsei ja Kaitseliidu ühisreidil ametiisikuna.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jagab ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohta, mille järgi on

Kaitseliidu liige politseile abi osutamisel ja politseiga koostöö tegemisel ametiisik: talle on sel puhul riigi

poolt ajutiselt pandud võimuesindaja ülesanded. Ühisreidist osavõtja õiguslik seisund tulenes asjaolust, et

reidi läbiviimise ajal täitsid Kaitseliidu liikmed politsei juhtimisel politseile pandud kohustusi avaliku

korra kaitsel ning ta olid pädevad tegutsema võimuesindajana.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Kaitseliidu liikmed I. I., P. L. ja S. M. olid veendunud, et

peatumismärguandele reageerimata jätnud sõiduki peatama sundimiseks võib kasutada tulirelva, tulistades

sõiduki kummidesse. Seejuures lähtusid nad vääreeldusest, et politseireidil osaledes tuleb neil juhinduda

Kaitseliidu tegevust käsitlevatest normatiivaktidest. Määruses käsitulirelvade omamisest ja kasutamisest

Eesti Kaitseliidus (Vastu võetud Kaitseliidu esindajate kogul ja kinnitatud KL ülema poolt 11.jaanuaril

1992.a) sätestatakse, et eritingimustes võib tulirelva kasutada transpordivahendi mittepeatumisel nähtavale

märguandele (art 6 p A), samuti seaduserikkuja tabamiseks (art 6 p C).

Kaitseliidu liikmed I. I., P. L. ja S. M. lugesid eritingimusteks asjaolu, et sõiduki järsu pöörde tõttu oli

ohustatud reidil osalejate elu ja tervis ning sõiduk ei peatunud liikluse kontrollijate märguandel. Ülaltoodud

väärarvamust süvendas asjaolu, et kuigi Politsei, Kaitseliidu ja Eesti Kodukaitse koostöö ajutise juhendi järgi

ühisoperatsioonidel avaliku korra kaitsel ja võitluses õiguserikkumiste vastu tegutsevad Kaitseliidu liikmed

politsei üldjuhtimisel ja politsei ülesanne on ühisüritusele asuvaid politsei abijõude instrueerida ürituse

eesmärgist ja töö korrast, pöörates erilist tähelepanu osavõtjate ohutuse tagamisele ja seaduslikkusest

kinnipidamisele (2. osa p 1 ja 2), sündmusosalisi Kaitseliidu liikmeid relva kasutamise korrast

politseioperatsiooni käigus ei instrueeritud.

KrK §-s 1611 sätestatud kuriteokoosseis eeldab ametialase kuriteona subjektiivsest küljest otsest tahtlust. See

kuriteokoosseis esineb ainuüksi siis, kui isik on võimuesindajana teadlik oma teo õigusvastasusest.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et S. M., I. I. ja P. L. olid subjektiivselt veendunud oma õiguses

kasutada relva Kaitseliidu normatiivaktides sätestatud korras.

Kuriteokoosseis on olemas üksnes siis, kui esinevad selle kõik koosseisutunnused. Seetõttu on subjektiivse

külje puudumisel KrK § 1611 sätestatud kuriteokoosseis välistatud. Sellest tulenevalt ei ole Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 1996.a otsus P. I., P. L. ja S. M. süüdimõistmise osas KrK

§ 1611 järgi põhjendatud.

Seetõttu tuleb I. I., P. L. ja S. M. vastavalt KrMK § 5 lg 1 p-le 2 mõista õigeks neile KrK § 1611 järgi

inkrimineeritud kuriteos kuriteokooseisu puudumise tõttu.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti tuvastanud süüdimõistetu S. M. teos KrK §-s 105 sätestatud

kuriteokoosseisu. S. M. mõisteti KrK § 105 järgi karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust. Selle

karistuse mõistmisel on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kohus

on arvestanud KrK § 36 sätetest lähtudes toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, samuti süüdlase isikut ja

muid vastutust kergendavaid asjaolusid. Kogumis KrK § 1611 järgi mõistetud 2-aastase vabadusekaotusega

mõisteti S. M. vastavalt KrK §-le 40 lg 1 2 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Kuna S. M. pani KrK §-

s 105 sätestatud kuriteo toime ettevaatamatult ja esmakordselt, tuleb tema õigeksmõistmisel KrK § 1611 järgi

tal kanda vastavalt KrK § 23 lg-le 1 karistust avavanglas.

Juhindudes § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, samuti KrMK § 5 lg 1 p-st 2, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Kohtuotsus jõustub 3.septembril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu. 1.Tühistada Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2.aprilli 1996.a otsus I. I., P. L. ja S. M. süüdimõistmises KrK

§ 1611 järgi, samuti S. M. KrK § 40 järgi mõistetud lõpliku karistuse ja vabadusekaotuse kandmise

koha osas.

2. Mõista I. I., P. L. ja S. M. KrK § 1611 järgi õigeks.

3. S. M. KrK § 105 järgi mõistetud karistuseks lugeda 1 aasta ja 6 kuud (üks aasta ja kuus kuud)

vabadusekaotust avavanglas.

4. I. I. ja P. L. kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada. Süüdimõistetud Sven Malva kassatsioonkaebus

rahuldada osaliselt.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep, Peeter Vaher