3-1-1-82-96 · Riigikohus

3-1-1-82-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. augustil 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

K. P. süüdistuses KrK § 781 lg 2 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualune K. P. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

K. P. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 781 lg 2 järgi selles, et ta hoidus alates 15. juunist 1995. a

kutsealusena kõrvale tegevteenistusest EV kaitsejõududes.

Lääne-Viru Maakohtu 5. märtsi 1996.a otsusega mõisteti K. P. KrK § 781 lg 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu

puudumise tõttu. Maakohus leidis, et K. P. tegevteenistusse ilmumisest kõrvalehoidumine ei ole tõendatud,

kuna kohtualune ilmus iga kutse peale X Riigikaitse Osakonda ning oli läbinud ka tegevteenistuseks nõutava

arstliku kontrolli. Kohtuotsuses on rõhutatud, et K. P. keeldus küll asumast nii kaitseväe- kui

asendusteenistusse, kuid seda usuliste veendumuste tõttu ja südametunnistuse ajel kooskõlas

kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi - KtS) § 10 lg-ga 1. Samuti on maakohtu otsuses rõhutatud, et ei KtS-s

ega ka muudes seadustes ei ole samastatud tegevteenistust asendusteenistusega ja seega ei saa

asendusteenistusest keeldumine kui tegevus objektiivse külje poolest olla käsitletav KrK § 781 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteona.

Lääne-Viru Maakohtu 5. märtsi 1996. a otsuse peale esitas Lääne-Viru abiprokurör A. Arnim

apellatsioonprotesti, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist põhjendusega, et kohtuotsus on ebaseaduslik

ja põhjendamatu.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 1996. a otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu

õigeksmõistev kohtuotsus ning K. P. tunnistati süüdi KrK § 781 lg 2 järgi, karistati viiekuulise

vabadusekaotusega ja vabastati tingimuslikult üheaastase katseajaga karistuse kandmisest.

Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et kutse peale ilmumine riigikaitse osakonda ei välista veel iseenesest

teenistusest kõrvalehoidumist, selline ilmumine ei ole veel tegevteenistusse asumine. Samuti on käsitletavas

ringkonnakohtu otsuses rõhutatud, et KtS käsitleb asendusteenistust kohustusliku alternatiivina

tegevteenistuseks kõlblikuks tunnistatud teatavate usuliste veendumustega Eesti Vabariigi kodanikele ja

seega tulebki K. P. tegevus kvalifitseerida KrK § 781 lg 2 järgi.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 1996.a otsuse peale esitas süüdimõistetu K. P.

kassatsioonkaebuse, milles taotleb enda õigeksmõistmist kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kassaator

rõhutab, et temapoolne kaitseväeteenistusest usulistel põhjustel keeldumine on kooskõlas KtS §-s 10

sätestatuga, asendusteenistusest aga on ta keeldunud põhjusel, et see ei vasta praegusel kujul põhiseaduse §-s

124 sätestatud nõudele, et asendusteenistuses viibijatel ei tohi piirata muuhulgas ka mitte põhiseaduse §-s 40

garanteeritud usuvabadust.

Kassaator märgib ka seda, et KtS mõtte kohaselt ei hõlma kaitseväeteenistuse mõiste asendusteenistuse

mõistet ja seetõttu ei ole asendusteenistusest keeldumine kvalifitseeritav KrK § 781 lg 2 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kohtualuse seletuse,

milles toetati kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust ning prokuröri seletuse, milles taotleti ringkonnakohtu

otsuse rahuldamata jätmist,

t u v a s t a s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 1996. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-le 2 on eranditult kõik Eesti kodanikud, kes usulistel või kõlbelistel

põhjustel kaitseväeteenistusest keelduvad, kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses

ettenähtud korras. Põhiseaduse sama paragrahvi kolmandas lõikes sätestatakse, et kui seadus ei näe

teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik

põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused.

Kassaator ei ole oma kaebuses pööranud vähimatki tähelepanu põhiseaduse § 124 ülalesitatud sätetele ja

alustab põhiseadusele viitamist alles § 124 lg 3 teisest lausest väitega, nagu võimaldaks põhiseadus

usuvabaduse tagamiseks keelduda asendusteenistusest. Selline kontekstist väljarebitud, õigusi rõhutav ja

kohustusi eitav põhiseaduse tõlgendus ei saa olla aktsepteeritav. Põhiseaduse sätte ja mõtte kohaselt tuleb

tagada usuvabadus nii kaitseväeteenistuses kui asendusteenistuses viibijaile ning mingil juhul ei sisalda

põhiseaduse §-s 40 garanteeritav usuvabadus õigust keelduda asendusteenistusest.

Küsimus sellest, kas asendusteenistus võiks Eesti Vabariigis olla vaid puhtalt tsiviilteenistus, ei ole

käesoleval ajal õiguslikult diskuteeritav. Kooskõlas KtS §-ga 87 alluvad asendusteenistuslased

kaitseväelisele korrale ühesugustel alustel ajateenijatega. Erandina sellest üldreeglist on KtS §-s 89

sätestatud asendusteenistuslastel kaitseväeteenistuslastega võrreldes vaid kaks eriõigust. Esimene eriõigus

on väga konkreetne - vastavalt KtS § 89 lg-le 2 on asendusteenistuslased õigustatud keelduma

laskmisvahendite, samuti muude inimese hävitamiseks või vaenlase kahjutuks tegemiseks mõeldud

vahendite ja ainete hooldamisest ja käsitsemisest. Teine asendusteenistuslaste eriõigus on KtS §-s 89 lg-s 1

sätestatud tõepoolest üldsõnaliselt: asendusteenistuskohustuste täitmine ei tohi minna vastuolla

asendusteenistuslaste usuliste ja kõlbeliste veendumustega. Kuid igal juhul on oluline rõhutada, et jutt on

asendusteenistuses viibija eriõigusest ja mitte õigusest keelduda asendusteenistusest.

Kassaator osundab põhjendatult mõisteaparaadi kasutamise lünklikkusele ja ebajärjekindlusele KtS-s. Nii

näiteks sätestatakse KtS § 8 lg-s 1, et kaitseväelased on tegevteenistuses olevad kodanikud, samal ajal kui

KtS §-s 4 on kaitseväeteenistus jagatud tegevteenistuseks ja teenistuseks reservis. Küsitav on ka KtS § 10 lg-

s 1 sätestatu: kui kaitseväeteenistus hõlmab ka reservteenistust, nii nagu see on sätestatud KtS §-s 4, peaks

asendusteenistust olema võimalik kohaldada ka reservteenistusest keeldujaile. Samas nähtub KtS

kaheksandast peatükist, et reservi arvamisest ei ole võimalik keelduda.

Ühe põhiseaduse järgse seaduse - KtS-i terminoloogiline ebajärjekindlus ei saa aga kummutada

põhiseadusest lähtuvat ainuvõimalikku õiguslikku arusaama, et põhiseaduse §-s 124 on sätestatud

kutsealustele kohustuslik kaitseväeteenistus või asendusteenistus, et nende mõlema alternatiivse

kohustuse täitmine on tagatud muuhulgas ka kriminaalõiguslikult ja et KrK § 781 lg 2 kohaselt

hõlmab tegevteenistus ka asendusteenistust, sest muidu poleks tagatud põhiseaduse §-s 12 sätestatud

õigus võrdsusele seaduse ees muuhulgas ka sõltumata usutunnistusest.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 30. aprilli 1996. a otsus K. P. süüditunnistamises KrK

§ 781 lg 2 järgi jätta muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 27. augustil 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep