3-1-1-79-96 · Riigikohus

3-1-1-79-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. augustil 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Lea Kalm ning Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lomp"i osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

B. Z. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu B. Z., tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga

ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu 10. oktoobri 1995. a otsusega tunnistati B. Z. süüdi

KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi ning karistati rahatrahviga kahesaja viiekümne päevapalga ulatuses - s.o.

3750 krooni. KrK § 27 järgi mõisteti lisakaristusena riiklikes organisatsioonides kontrolli teostaval

ametikohal töötamise õiguse äravõtmine kaheks aastaks.

B. Z. tunnistati süüdi selles, et ta 17. novembril 1994. a kella 4.00 paiku hommikul, täites X linnas tollipostil

"X" tolliinspektori kohustusi, vormistas I. P. autole tolliülevaatuse dokumendid transiitläbisõiduks keelatud

ajal I. P.poolt lubatud 25 USA dollari suuruse tasu eest.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. novembri 1995. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu

10. oktoobri 1995. a otsus ning B. Z. mõisteti KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi õigeks kuriteokoosseisu

puudumise tõttu.

Riigikohtu 13. veebruari 1996. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu eeltoodud otsus B. Z.

õigeksmõistmises ning kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse põhjusel, et see ei vastanud AKKS § 29 lg-s 4 toodud nõuetele.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 1996. a otsusega jäeti Narva Linnakohtu otsus B. Z.

süüditunnistamises KrK §-de 15 lg 2 ja 164 lg 1 järgi muutmata.

Viru Ringkonnakohtu 10. aprilli 1996. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu B. Z. ja

tema kaitsja vandeadvokaat K. Kooga.

Kassaatorid paluvad tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 1996. a otsuse ja jätta

jõusse Viru Ringkonnakohtu 20. novembri 1995. a õigeksmõistev otsus.

Kassaatorid ei nõustu sellega, et B. Z. süüdimõistmine tugineb üksnes tunnistaja I. P. eeluurimisel antud

vastuolulistele seletustele ja ütlustele ning et neil puudus võimalus küsitleda tunnistajat kohtus. Kaitsja

K. Kooga leiab, et B. Z. käitumises puudub kuriteokoosseis, sest üksnes rääkimine tasust ei ole käsitletav

kuriteo katsena.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kassaatorid, kes

toetasid kassatsioonkaebusi ja prokuröri, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamata jätmist

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 1996. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu

tühistamisele.

Ringkonnakohtu otsuses on esitatud motiivid, miks kohus peab usaldusväärseks tunnistaja I. P. ütlusi,

kusjuures rõhutatakse, et I. P. ja teiste tunnistajate ütlustes puuduvad vastuolud. Tõendite kogumis hindamise

tulemusena on linnakohus jõudnud õigetele järeldustele B. Z. süüküsimuse otsustamisel.

Ringkonnakohus on arvestanud tunnistaja I. P. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja nõustunud

nende avaldamisega kohtuistungil. I. P. saadetud kohtukutsed on tagastatud märkega, et I. P. ei ela näidatud

aadressil ja kuna kohtutel oli I. P. asukoht teadmata, oli neil õigus KrMK § 246 lg 1 p 3 alusel avaldada

tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja arvestada neid tõenditena KrMK § 48 mõttes. Seega

on kohus kasutanud tõenditena seaduses ettenähtud korras vormistatud tunnistaja ütlusi ja kriminaalasja

materjalidest ei nähtu kriminaalmenetluse normide rikkumisi, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku

kohtulahendi.

AKKS § 29 lg 5 alusel oli ringkonnakohtul õigus oma otsuses mitte korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Põhjendatud ei ole kaitsja väide B. Z. käitumises kuriteokoosseisu puudumise kohta põhjusel, et raha

üleandmist tunnistaja I. P. poolt ei toimunud ja üksnes rääkimine tasust ei ole käsitletav kuriteo katsena.

Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, saavutasid süüdimõistetu ja tunnistaja kokkuleppe raha eest

tunnistaja auto tolliülevaatuse dokumentide vormistamise kohta sõiduks läbi tollipunkti keelatud ajal ja B. Z.

täitiski nimetatud kokkuleppe. See, et enne dokumentide vormistamist või koheselt peale seda ei toimunud

raha üleandmist, ei välista kuriteokoosseisu, sest raha üleandmine altkäemaksuna võib toimuda ka hiljem

peale kokkulepitud teo toimepanemist.

Juhindudes AKKS § 63 p 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 1996. a otsus jätta muutmata.

2. B. Z. ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsuses jõustub 27. augustil 1996. a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher