3-1-3-20-96 · Riigikohus

3-1-3-20-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 13.augustil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi

A.N. (end perekonnanimi T.) avalduse kohtuvea parandamiseks kriminaalasjas A.T., M.S. ja A.J. süüdistuses

ENSV KrK § 1942 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja kohtuvea

parandamiseks avalduse esitanud A.N..

Kohtuistungi rakendamisel esitas prokurör vastavalt AKKS §-le 54 taotluse jätta kriminaalasi kohtuvea

parandamise korras läbi vaatamata, kuna A.N., samuti M.S. ja A.J. on seadusjärgselt rehabiliteeritud. A.N.

toetas prokuröri taotlust.

Prokuröri taotluse lahendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et A.T. (N) mõisteti Eesti NSV

Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 3.veebruari 1983.a otsusega süüdi ja teda karistati ENSV KrK

§ 1942 järgi vabadusekaotusega üks aasta ja kolm kuud, rakendades ta KrK § 231 järgi karistuse tähtajaks

kohustuslikult tööle kohas, mille määrab organ, kelle pädevusse kuulub kohtuotsuse täitmine.

Sama kohtuotsusega mõisteti ENSV KrK § 1942 järgi süüdi M.S. ja A.J..

M.S. karistati ENSV KrK § 1942 järgi vabadusekaotusega üks aasta ja kuus kuud.

M.S. karistuse kandmise alguse ajaks loeti 19. veebruar 1982.a.

A.J. karistati vabadusekaotusega üks aasta, rakendades ta KrK § 231 järgi karistuse tähtajaks kohustuslikult

tööle kohas, mille määrab organ, kelle pädevusse kuulub kohtuotsuse täitmine.

A.N. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks õigeksmõistmist ja rehabiliteerimist talle ENSV KrK § 1942

järgi süüksarvatud tegudes.

M.S. ja A.J. avaldust kohtuvea parandamiseks ja enda rehabiliteerimiseks esitanud ei ole.

Vastavalt Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult

süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p-le 2 on A.N. (T.), samuti M.S. ja A.J. neile ENSV

KrK § 1942 järgi süüksarvatud tegudes Eesti Vabariigi iseseisvuse eest ja Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu

peetud võitluses osalejatena loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Eesti NSV Ülemkohtu

kriminaalasjade kohtukolleegiumi 3.veebruari 1983.a. otsus õigustühine. Seetõttu ei ole käesoleval ajal

kohtulahendit, mis võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise objektiks.

Kuna Eesti Riigiarhiivi Filiaalis (Parteiarhiivis) ei ole A.T. (N), samuti M.S. ja A.J. kriminaaltoimikut, ei saa

filiaal rehabiliteerimistunnistust väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel.

Juhindudes KrMK § 327 lg-st 2, AKKS §-st 54 ning Eesti Vabariigi 19.veebruari 1992.a seaduse

"Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" § 2 lg 1 p-st 2,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Jätta kriminaalasi A.T. (N), M.S. ja A.J. süüdimõistmises ENSV KrK § 1942 järgi läbi vaatamata, kuna

süüdimõistev kohtuotsus on õigustühine ja süüdimõistetud on seadusejärgselt rehabiliteeritud.

2. Kohtumääruse alusel väljastada A.N-le, samuti M.S-le ja A.J-le nende taotlusel

rehabiliteerimistunnistused rehabiliteerimise kohta neile ENSV KrK § 1942 järgi süüksarvatud tegudes.

3. Prokuröri taotlus rahuldada.

Kohtumäärus jõustub 13.augustil 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep