3-1-1-74-96 · Riigikohus

3-1-1-74-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. juunil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik

Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Jaanus Saare süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi.

Menetlusosalistena võtsidis kohtuistungist osa süüdimõistetu J. Saar, tema kaitsja vandeadvokaat

Raul Oberg ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

J. Saar anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta 1992. a suvel omandas Minskis

ilma vastava loata tuvastamata isikult laskekõlbliku tulirelva - karabiini TOZ-17-01 ja hoidis seda

oma elukohas Pärnu maakonnas Rabakülas. 18. oktoobril 1995. a tulistas J. Saar sellest relvast Pärnu-

Paide maantee äärses metsas. Laskemoona lõppedes pani ta relva sõiduauto pagasiruumi, kust see

18. oktoobril 1995. a kella 16.00 paiku politseinike poolt leiti ja ära võeti.

Pärnu Maakohtu 15. veebruari 1996. a otsusega mõisteti J. Saar süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi

õigeks.

Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel jõudis maakohus järeldusele, et J. Saar andis vabatahtlikult

ära tema juures ilma vastava loata hoitud tulirelva ning tulenevalt eelpool kirjeldatud sündmuste

toimumise ajal kehtinud seadusest, tuleb J. Saar kriminaalvastutusest vabastada.

Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Pärnu prokurör Ly Tartu. Prokurör taotles

maakohtu otsuse tühistamist ning J. Saare süüdimõistmist KrK § 207 lg 1 järgi.

Apellant leidis, et maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Kohtualuse

õigeksmõistmisel ei ole maakohus arvestanud tõendeid kogumis ning on lugenud usaldusväärseks

vaid J. Saare poolt antud ütlused.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 1996. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu

15. veebruari 1996.a otsus ning J. Saar mõisteti süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 50

päevamäära s.o 750 krooni ulatuses.

Kohtukolleegium leidis vastupidiselt maakohtule, et J. Saar ei andnud relva ära vabatahtlikult.

Kohtualune oli seda relva hoidnud ilma vastava loata enda juures juba kolm aastat ning loobus sellest

alles pärast seda kui politsei oli ta kinni pidanud ning võis eeldada, et politsei leiab relva.

Ringkonnakohus ei pidanud usaldusväärseks J. Saare ütlusi selle kohta, et ta soovis vahetult peale

metsas tulistamist relva politseisse viia.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 1996. a otsuse peale esitas

kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat R. Oberg.

Kassaator palub kaebuses Tallinna Ringkonnakohtu otsus tühistada ning saata kriminaalasi samale

kohtule uueks arutamiseks.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus pole oma otsuse tegemisel arvestanud kõiki faktilisi asjaolusid

ning kriminaalasjas kogutud tõendeid. Tõendite hindamisel tekkinud kahtluste korral tulnuks need

tõlgendada kohtualuse kasuks.

Kassaator on seisukohal, et puuduvad tõendid selle kohta, et kohtualune ei soovinud relva

legaliseerida. Samuti on põhjendamatu ringkonnakohtu väide, et kohtualune sattus sundolukorda, kus

oli sunnitud relva ise ära andma.

Kohtuistungil esitatud seletustes taotlesid süüdimõistetu J. Saar ja tema kaitsja vandeadvokaat

R. Oberg Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 1996. a otsuse tühistamist.

Prokurör taotles oma seletuses ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

menetlusosaliste seletused,

t u v a s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on analüüsitud kriminaalasjas kogutud

tõendeid ja kohus on hinnanud neid vastavalt KrMK § 50 lg-le 1 kogumis oma siseveendumuse

kohaselt. Ringkonnakohus on teinud nende tõendite pinnalt põhjendatud järelduse J. Saare süü jt.

tõendamiseseme asjaolude tõendatuse kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub

ringkonnakohtu seisukohaga, et puudus alus J. Saare kriminaalvastutusest vabastamiseks KrK § 207

lg 2 tunnustel, sest ei leidnud tõendamist tema poolt ilma vastava loata hoitud tulirelva vabatahtlik

äraandmine. Tulirelva ebaseaduslik hoidja ei vabane kriminaalvastutusest seoses selle vabatahtlikult

väljaandmisega, kui ta oli sunnitud relva ära andma kujunenud situatsiooni tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses kriminaalmenetluse seaduse

olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludelel ega

kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 1996. a otsus Jaanus Saare süüdistuasjas

jätta muutmata.

Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 18. juunil 1996. a ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher