3-1-1-73-96 · Riigikohus

3-1-1-73-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 18. juunil 1996. a

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja V. H. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 161 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. H., tema kaitsja vandeadvokaat Matti

Reinsalu ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et V. H. on esitatud kohtueelsel menetlusel süüdistus selles, et tema,

töötades X Linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakonna juhatajana ning vastutava ametiisikuna X linnas

remigratsiooni küsimuste lahendamisel, ajavahemikul 2.-14. veebruarini 1995. a kasutas korduvalt oma

ametiseisundit teenistushuvide vastaselt, mis väljendus väljarändajalt N. P. tema erastatud korteri

ostueesõiguse nõudmises teisele isikule ostuhinnaga 15-17 tuhat krooni. N. P. mõjutamiseks ja oma nõude

täitmiseks, selgitas V. H. vastuolus seadusega järgmist: privatiseeritud korteri saab müüa ainult 2 aasta

möödumisel selle erastamise päevast; kallima kui 15-17 tuhande krooni eest mõnele muule isikule korteri

võõrandamisest saadud tulust peab tasuma tulumaksu 26 %; tulumaksu tasumise kohta tuleb esitada

maksuameti kirjalik tõend, milleta ei saa kätte väljasõidudokumente; kui N. P. võtab vastu ettepaneku müüa

korter 15-17 tuhande krooni eest V. H. poolt tähendatud isikule, vabaneb ta tulumaksu tasumisest. V. H.

püüdis põhjustada N. P. olulist kahju nende seadusega kaitstud õigustele ja huvidele - 9000 kr varalist kahju

ja X Linnavalitsusele olulist kahju autoriteedi diskrediteerimisega. Kuritegu jäi lõpule viimata

majanduspolitsei vahelesegamise tõttu, s. o. põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest.

Järva Maakohtu 26. veebruari 1996. a otsusega mõisteti V. H. õigeks. Maakohus ei tuvastanud V. H. süüd

ametiseisundi tahtlikus ärakasutamises teenistushuvide vastaselt.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Järva prokurör, kes taotles õigeksmõistva kohtuotsuse

tühistamist ja V. H. süüdimõistmist ametiseisundi kuritarvitamise katses.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas 15. aprillil 1996. a Järva Maakohtu otsuse, tunnistas

V. H. süüdi KrK §-de 15 lg 2 ja 161 järgi ja karistas teda rahatrahviga 50 päevamäära s. o. 750 krooni

ulatuses. Ringkonnakohus, hinnates tõendeid kogumis, leidis, et V. H. kuulub süüdimõistmisele selles, et

tema X Linnavalitsuse eelarve- ja majandusosakonna juhatajana ning vastutava ametiisikuna X linna

emigratsiooni küsimuste lahendamisel kasutas korduvalt ja tahtlikult ära oma ametiseisundit teenistushuvide

vastaselt, mis väljendus väljarändajalt N. P. tema erastatud korteri ostuõiguse nõudmises teisele isikule

ostuhinnaga 15-17 tuhat krooni. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga

ja leidis, et maakohus ei ole järginud KrMK §-s 50 sätestatud kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja

objektiivse nõuet. Maakohus pole täitnud ka KrMK § 274 p. 4 sätteid, mille kohaselt tuleb kohtuotsuse

kirjeldav-motiveerivas osas näidata, millistel kaalutlustel kohus loeb mitteusaldusväärseteks tõendid, millel

põhines süüdistus.

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 1996. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. H.

kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu. Kassatsioonkaebuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja

V. H. õigeksmõistmist. Kassaatori arvates ei vasta Tallinna Ringkonnakohtu otsuses sisalduvad järeldused

faktilistele asjaoludele. Otsus tuginevat oletustel ja arvamustel. Täiesti lubamatuks peetakse viidet V. H.

14. märtsi 1995. a ütlustele, kuna ülekuulamisel rikuti oluliselt kriminaalmenetluse norme.

Kassatsioonkaebuse motiivide kohaselt tekkis P. väärkujutlus V. H. seaduspärastest selgitustest ja uurimisel

on nad andnud ütlusi lähtudes tunnistaja D. M. poolt kujundatud arvamusest. P. teadsid, et tunnistaja M.

töötab kohtunikuna ja enne seda on pikki aastaid töötanud uurijana.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu ning

tema kaitsja seletused, milles nad toetasid kassatsioonkaebust ja prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebus

rahuldamata,

t u v a s t a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, hinnates vastavalt KrMK § 50 lg-le 1 kõiki kriminaalasjas

kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul

ja objektiivsel läbivaatamisel, on V. H. tunnistanud põhjendatult süüdi ametiseisundi kuritarvitamise katses.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 1996. a otsusele J. R. süüdistusasjas saab

ringkonnakohtu järeldusena esitatud hinnang tõendamiseseme asjaolude tuvastatuse kohta olla kohtuotsuse

kassatsioonikorras tühistamise aluseks vaid AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse seaduse

olulise rikkumise tuvastamisel, s. t. siis, kui ringkonnakohtu otsuses puuduvad sellise hinnangu motiivid.

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 1996. a otsuses on tõendite hindamise ja ümberhindamise motiivid

toodud.

Vastupidiselt kaitsja väidetele ei ole ringkonnakohus rajanud süüdimõistvat kohtuotsust oletustele, vaid

kriminaalasjas kogutud tõenditele, mille hindamisel on motiveeritult jõudnud erinevale seisukohale võrreldes

maakohtu seisukohaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud ringkonnakohtu otsuses

kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust

faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist. Kaitsja kaitsekõne teesides osundatud

ilmsed trükivead ringkonnakohtu otsuses ei kujuta endast kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist, mis

oleks aluseks kohtuotsuse tühistamiseks kassatsiooni korras.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 1996. a otsus V. H. süüdistusasjas jätta

muutmata.

2. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 18. juunil 1996. a ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe