3-2-1-34-96 · Riigikohus

3-2-1-34-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 17. juunil 1996. a.

Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu koosseisus: eesistuja R. Maruste, liikmed

H. Jõks, J. Põld, H.-K. Remmel ja T. Vernik, hagejate esindaja advokaat V. Viiloli osavõtul, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 5. juunil 1996. a.

Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi esindaja vandeadvokaat Veljo Viiloli kassatsioonkaebuse alusel

Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 1995. a. otsuse Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi hagis

Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks.

Hagejad palusid kohustada Tallinna Tuletõrjeühingut erastama korterid nr. 2 ja 3 Tallinnas Jakobi 21.

Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a. määrusega nr. 258 tunnistati Tuletõrjeühing erastamise

kohustatud subjektiks, kuid ta on seni keeldunud kortereid erastamast, sest Tallinna Linnakohtu

28. augusti 1992. a. otsusega oli tunnistatud Eesti Tuletõrjeliit omandireformi õigustatud subjektiks,

kellel on õigus tagasi saada õigusvastaselt võõrandatud vara.

Tallinna Linnakohtu 17. augusti 1995. a. otsusega jäeti hagid rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu

17. novembri 1995. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Hagejate esindaja esitas kassatsioonkaebuse, paludes apellatsioonikohtu otsuse tühistada

materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. märtsi 1996. a. määrusega lükati asja arutamine edasi ja asi anti

lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest apellatsioonikohtu otsust läbi vaadates leidis

kolleegium, et on tekkinud põhimõttelist laadi eriarvamus tsiviil- ja halduskohtupidamise

piiritlemiseks asjades, mis tulenevad eluruumide erastamisest ning sellest keeldumisest.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu 9. mai 1996. a. määrusega jäeti kassatsioonkaebus läbi

vaatamata ja asi anti lahendamiseks Riigikohtu erikogule. Tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et

vaidlused, mis tulenevad eluruumide erastamisest keeldumisest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse

korras ja kuuluvad maa- ja linnakohtu pädevusse.

Eesti Vabariigi seaduse ''Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide

vara taasriigistamise ja erastamise kohta" alusel koostati Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a.

määrusega nr. 258 kohustatud subjektide nimekiri, mille rubriigis "Ühiskondlikud

massiorganisatsioonid" on nimetatud Eesti Tuletõrjeliit ja tema organisatsioonid. Eluruumide

erastamise seaduse § 3 lg 1'1 pani Tuletõrjeühingule kui eraõiguslikule juriidilisele isikule seaduse

alusel kohustuse erastada eluruum.

TsÜS § 58 sätestab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. Lõike 1 kohaselt tekivad

tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest

õigustoimingutest. Eluruumide erastamiseks tuleb teha tsiviilõiguslik tehing - sõlmida eluruumi ostu-

müügileping.

Hagi on suunatud kostja kohustamisele sõlmida eluruumi erastamise ostu-müügileping. Ühe

eraõigusliku subjekti kohustamine müüa vara teisele eraõiguslikule subjektile toimub erahuvides.

Seega pole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, vaid eraõigusliku vaidlusega, mida lahendatakse

tsiviilkohtumenetluse korras.

Halduskolleegium oli sedalaadi asjade lahendamisel asunud seaduse tõlgendamisel teisele

seisukohale. Halduskolleegiumi 18. märtsi 1996. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-3-96 Uuno-Dianer

Kaasikese kaebuses ETK Ehitusvalitsuse keeldumise peale eluruumide erastamisest asuti

seisukohale, et niisugune vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskolleegiumi määruse

põhjenduste kohaselt kehtestab halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 2, et halduskohtusse võib

pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks. Seadus

paneb eluruumide kohustatud subjektidele avalik-õigusliku ülesande - korraldada eluruumide

erastamist. Eraõiguse subjektil on avalik-õiguslike ülesannete täitmise kohustus. Sellest tulenevalt on

eluruumide erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming ja sellest tekkiv vaidlus avalik-õiguslik

vaidlus. Kaebusi sellise toimingu peale lahendab halduskohus.

Riigikohtu erikogu istungil jäi hagejate esindaja kassatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde

ning pidas vaidlust tsiviilõiguslikuks vaidluseks.

Riigikohtu erikogu leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada ning menetlus tsiviilasjas

lõpetada TsKS § 218 p. 1 alusel, kuna vaidlus ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Vaidlus eluruumide

erastamise üle on haldusõiguslik vaidlus ning tuleb läbi vaadata halduskohtus.

Eluruumide erastamise seaduse § 1 lg 1 kohaselt reguleerib eluruumide erastamise seadus suhteid,

mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud

subjektide omandis olevate eluruumide erastamisel, määrates kindlaks erastamise objektid, subjektid,

tingimused ja korra.

Erikogu leidis, et eluruumide erastamise eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine, mis

tulenevalt omandireformi avalik-õiguslikust sisust, toimub seadusega määratud avalik-õiguslike

toimingute kaudu. Eluruumide erastamise seadusega on kohustatud subjektidele pandud avalik-

õiguslik kohustus eluruumide erastamiseks sõltumata sellest, kas nad on avalik-õiguslikud või

eraõiguslikud isikud. Kuni ostu-müügilepingu sõlmimiseni peab kohustatud subjekt teostama

mitmeid avalik-õiguslikke toiminguid. Sealhulgas on eluruumide erastamisest keeldumine avalik-

õiguslik toiming ja seepärast kuulub vaidlus eluruumide erastamise üle enne erastatava eluruumi

ostu-müügilepingu sõlmimist halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 2 kohaselt halduskohtu

pädevusse, kui muu avalik-õiguslik vaidlus, sõltumata sellest, kas kohustatud subjektiks on avalik-

õiguslik või eraõiguslik isik. Halduskohtul on pädevus ja menetluskord vaidluste lahendamiseks, mis

tulenevad avaliku võimu teostamisest. Tsiviilkohtu pädevusse kuulub vaidlus, mis tekib eluruumi

ostu-müügilepingust. Kuna käesolev vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, siis on hagejatel

võimalus esitada kaebus kostja tegevuse peale halduskohtusse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS § 346 p. 3, erikogu

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 1995. a. otsus Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi

hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks ja lõpetada asjas

tsiviilkohtumenetlus.

Kassatsioonkaebus jätta läbi vaatamata.

Eesistuja R. Maruste

Liikmed H. Jõks, J. Põld, H.-K. Remmel, T.Vernik