Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-34-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.1.34.96.241 AI generated

3-2-1-34-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-34-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa, J. Luik, H. Jõks ja T. Vernik, kostja Tallinna Tuletõrjeühingu esindaja vandeadvokaat R. Kiviloo osavõtul, vaatas läbi

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-34-96 · Riigikohus: Odar, liikmed L. Laarmaa, J. Luik, H. Jõks ja T. Vernik, kostja Tallinna Tuletõrjeühingu esindaja vandeadvokaat R. Kiviloo osavõtul, vaatas läbi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-34-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 9. mail 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa, J. Luik, H. Jõks ja T.

Vernik, kostja Tallinna Tuletõrjeühingu esindaja vandeadvokaat R. Kiviloo osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 29. aprillil 1996. a.

hagejate

esindaja

vandeadvokaat

Veljo

Viiloli

kassatsioonkaebuse

alusel

Tallinna

Ringkonnakohtu 17. novembri 1995. a. otsuse Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi hagis Tallinna

Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks.

Hagejad palusid kohustada Tallinna Tuletõrjeühingut erastama korterid nr. 2 ja 3 Tallinnas Jakobi 21.

Tallinna Linnakohtu 28. augusti 1992. a. otsusega tunnistati Eesti Tuletõrjeliit omandireformi

õigustatud subjektiks, mistõttu ta on seni keeldunud kortereid erastamast. Vabariigi Valitsuse 2.

septembri 1992. a. määrusega nr. 258 tunnistati Tuletõrjeühing erastamise kohustatud subjektiks.

Tallinna Linnakohtu 17. augusti 1995. a. otsusega jäeti hagid rahuldamata ja Tallinna

Ringkonnakohtu 17. novembri 1995. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Hagejate esindaja esitas kassatsioonkaebuse, paludes apellatsioonikohtu otsuse tühistada

materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. märtsi 1996. a. määrusega anti asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu

koosseisule, sest apellatsioonikohtu otsust läbi vaadates leidis kolleegium, et on tekkinud

põhimõttelist laadi eriarvamus tsiviil- ja halduskohtupidamise piiritlemiseks asjades, mis tulenevad

eluruumide erastamisest keeldumisest.

Riigikohtu halduskolleegium vaatas 7. märtsil 1996. a. läbi haldusasja nr. 3-3-1-3-96 Uuno-Dianer

Kaasikese kaebuses ETK Ehitusvalitsuse keeldumise peale eluruumide erastamisest ning leidis, et

niisugune vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskolleegiumi määruse põhjenduste kohaselt

kehtestab halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg. 2, et halduskohtusse võib pöörduda ka

halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks. Seadus paneb eluruumide

kohustatud subjektidele avalik-õigusliku ülesande - korraldada eluruumide erastamist. Eraõiguse

subjektil on avalik-õiguslike ülesannete täitmise kohustus. Sellest tulenevalt on eluruumide

erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming ja sellest tekkiv vaidlus avalik-õiguslik vaidlus.

Kaebusi sellise toimingu peale lahendab halduskohus.

Tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis, et vaidlused, mis tulenevad eluruumide erastamisest

keeldumisest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras ja kuuluvad maa- ja linnakohtu pädevusse.

Eesti Vabariigi seaduse ''Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide

vara taasriigistamise ja erastamise kohta" alusel koostati Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a.

määrusega

nr.

kohustatud

subjektide

nimekiri,

mille

rubriigis

"Ühiskondlikud

massiorganisatsioonid" on nimetatud Eesti Tuletõrjeliit ja tema organisatsioonid. Eluruumide

erastamise seaduse § 3 lg. 1'1 pani Tuletõrjeühingule kui eraõiguslikule juriidilisele isikule seaduse

alusel kohustuse erastada eluruum.

TsÜS § 58 sätestab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused. Lõike 1 kohaselt tekivad

tsiviilõigused

ja

-kohustused

seaduses

sätestatud

sündmustest,

tehingutest

ja

muudest

õigustoimingutest. Eluruumide erastamiseks tuleb teha tsiviilõiguslik tehing - sõlmida eluruumi ostu-

müügileping.

Hagi on suunatud kostja kohustamisele sõlmida eluruumi erastamise ostu-müügileping. Ühe

eraõigusliku subjekti kohustamine müüa vara teisele eraõiguslikule subjetkile toimub erahuvides.

Seega pole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, vaid eraõigusliku vaidlusega, mida lahendatakse

tsiviilkohtumenetluse korras.

Kuna halduskolleegium on sedalaadi vaidluste lahendamisel asunud teisele seisukohale, siis tuleb asi

anda lahendamiseks erikogule.

Juhindudes TsKS §-st 342 lg. 1, kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta

läbi

vaatamata

Mare

Siilaku

ja

Aleksei

Bevzi

kassatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtu 17. novembri 1995. a. otsusele Mare Siilaku ja Aleksei Bevzi hagis Tallinna

Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks ja anda asi lahendamiseks

erikogule.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik