3-1-1-70-96 · Riigikohus

3-1-1-70-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 11. juunil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi

kriminaalasja R. P. õigeksmõistmises KrK § 162 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa õigeksmõistetu R. P., tema kaitsja vandeadvokaat Natalja

Lausmaa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 1996.a

otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 7. veebruari 1996.a otsus R. P. süüdimõistmises KrK § 162 järgi ja ta

mõisteti õigeks. Linnakohus oli R. P. süüdi tunnistatud selles, et tema töötades X Autoregistris spetsialistina,

kelle ülesandeks oli sõidukite ostu-müügi lepingute vormistamine ning sellega seoses kohustus kontrollida

sõiduki omaniku või volitatud isiku isikut tõendavaid dokumente ja isikusamasust, samuti sõidukidokumente

ning ostu-müügi lepingu aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavust, võttis 27. aprillil 1995.a sõiduauto

"X" registreerimismärgiga xxx XXX tehnilise passi, M. A. ja A. K. passid ja võltsitud ostu-müügi lepingu

plangi vastu V. R., kellel puudus volitus nende esitamiseks. R. P. ei kontrollinud vajalikul määral ostu-müügi

lepingu plangil olevate allkirjade vastavust esitatud passides isikute allkirjadega ning vormistas tehingu ilma

plangil märgitud ostja ja müüja juuresolekuta. R. P. jättis ametiisikuna täitmata registreerimisosakonna

spetsialisti ametialased kohustused teenistuskohustustesse kohusetundetu ja hooletu suhtumise tõttu. Seeläbi

võimaldas ta röövitud sõiduauto omandiõiguse ülemineku võltsitud dokumentide abil M. A-lt A. K-le,

millega põhjustas M. A-le suure varalise kahju sõiduauto maksumuse ulatuses.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et R. P. tegevus - võltsitud dokumentide alusel ostu-müügi

lepingu vormistamine - ei olnud põhjuslikus seoses suure materiaalse kahjuga. R. P. süüdimõistmine

ametialases lohakuses, millega tekitati suur varaline kahju röövitud sõiduauto maksumuse näol, on alusetu.

Materiaalne kahju, mis väljendub sõiduauto maksumuses, tekitati M. Ammermannile juba auto röövimisega

ja sõiduauto ebaseadusliku hõivamisega viidi kuritegu ka lõpule.

Ringkonnakohtu 28. märtsi 1996.a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja Jaan

Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja uueks läbivaatamiseks saatmist

ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Prokuröri arvates on ringkonnakohtu järeldused ekslikud ega

tulene kriminaaltoimiku materjalidest, samuti pole ringkonnakohus kohaldanud vajalikku seadust. Protesti

kohaselt on R. P. ametialase lohakuse tõttu põhjustatud M. A. suur varaline kahju, sest vormistatud vale

registreerimistunnistuse alusel tekkis võimalus sõiduauto kasutamiseks ja käsutamiseks. Prokurör möönab, et

17. aprillil 1995. a M. A. auto vägivaldse hõivamisega võeti auto omanikult küll võimalus oma vara

kasutamiseks ja käsutamiseks, kuid ta jäi endiselt auto omanikuks, sest autoregistris oli auto endiselt tema

nimele registreeritud. Alles R. P. poolt ostu-müügi lepingu vormistamisega 27. aprillil 1995.a jäi ta lõplikult

oma autost ilma ja seetõttu olevat väär ringkonnakohtu järeldus, et auto ostu-müügi vormistamine pole

põhjuslikus seoses kahju tekkimisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri, kes toetas

protesti ning R. P. ja tema kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa, kes leidsid, et esitatud protest ei kuulu

rahuldamisele,

l e i d i s:

R. P. on kohtueelses menetluses esitatud süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises KrK § 161 järgi.

7. veebruaril 1996.a mõistis Tallinna Linnakohus ta süüdi ametialases lohakuses, kusjuures kuriteo

koosseisuks vajalik tunnus - suure varalise kahju põhjustamine, seisnes linnakohtu arvates M. A. röövitud

sõiduauto maksumuses. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu arvamusega, et sõiduauto maksumus on

röövimise tagajärjel kannatanule põhjustatud kahju ja see materiaalne kahju tekitati kannatanule seoses auto

vägivaldse hõivamisega, mitte aga R. P. ametialase lohakusega. Samas peab Riigikohus vajalikuks osundada,

et R. P. kuritegeliku lohakuse tagajärjel tekitati muu raske tagajärg isiku seadusega kaitstud õigustele ja

huvidele. Kannatanul oli õiguspärane ootus, et temalt röövitud autot ei ole võimalik müüa, autoregistris

registreerida ja saada autole uut registreerimismärki. Igaühel on õigus eeldada ametiisikute poolt oma

kohustuste nõuetekohast täitmist. Sõiduautode registreerimise eeskirjades kehtestatud kord sõiduki omaniku

andmetes muudatuste tegemise kohta peab välistama omaniku tahte vastaselt sõiduki võõrandamise.

Ametialaste kohustuste ignoreerimine ja kehtestatud eeskirjade mittetäitmine ametiisiku poolt on riigivõimu

omavoli. Kuid kuna kohtueelsel menetlusel ega kohtuistungil pole R. P. kuriteo koosseisuliseks tunnuseks

peale materiaalse kahju muud tagajärge inkrimineeritud ja prokuröri protest selles osas puudub, siis on

ringkonnakohtu õigeksmõistev otsus põhistatud ja ei kuulu tühistamisele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. märtsi 1996.a otsus R. P.

süüdistusasjas.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 11. juunil 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe