3-2-1-80-96 · Riigikohus

3-2-1-80-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 5. juunil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja OÜ

EKE Projekt esindaja vandeadvokaat A. Kulli ja kostjate AS-i Eesti Külaehitus esindaja

vandeadvokaat H. Lepiku ja AS-i Hansapank esindaja vandeadvokaat J. Raidla osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 27. mail 1996. a.

OÜ EKE Projekt erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 1996. a. määruse

riigilõivu täiendavaks tasumiseks OÜ EKE Projekt ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu hagis

AS-i Eesti Külaehitus ja AS-i Hansapank vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks

tunnistamiseks.

EKE Projekt ja Eestimaa Talupidajate Keskliit esitasid 16. novembril 1994. a. hagiavalduse AÕS-e §

68 lg. 1 ja TsÜS § 66 lg. 2 alusel ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks, millega Eesti

Külaehitus oli müünud 5. oktoobril 1994. a. Hansapangale Tallinnas Liivalaia 6-12 asuva hoone.

Hagi esitamisel tasusid hagejad riigilõivu 40 krooni.

Asja läbivaatamise käigus tehti Tallinna Linnakohtu 2. novembri 1995. a. määrusega hagejale

ettepanek tasuda täiendav riigilõiv 637560 krooni riigilõivuseaduse lisa 1 p. 1 alapunkt 1 alusel, sest

ostu-müügilepingu objektiks oleva vara väärtus oli 21 230 000 krooni ja riigilõiv tuli tasuda lähtuvalt

hagi hinnast. Hagi hinnaks on ostu-müügilepingu objektiks oleva vara väärtus. Kohtumääruse

resolutsioonis märgiti, et riigilõivu mittetasumise korral tagastab kohus hagiavalduse vastavalt TsKS

§-le 148 lg. 1 p. 11.

Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 1996. a. määrusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Määruse

põhjenduste kohaselt on vastavalt TsKS §-de 46 lg. 2 ja 47 lg. 1 sisule kohus õigustatud määrama

hagi hinda ning nõudma riigilõivu täiendavat tasumist. Varalise tehingu puhul on tegemist hinnatava

hagiga ja asjaolu, et hagejad polnud tehingu pooleks, ei saa muuta hagi mittevaraliseks.

Erikaebuses palus EKE Projekt tühistada apellatsioonikohtu määruse. Kaebuses leiti, et täiendavat

riigilõivu saanuks sisse nõuda asja sisulise lahendamise järel kohtuotsusega, aga mitte protsessi

kestel. Hagejad ei olnud ostu-müügilepingu pooleks, nende nõue ei ole rahaline, sest rahalise nõude

saaks esitada vaid Hansapank, kes ostu eest maksis.

Apellatsioonikohus ei pööranud tähelepanu sellele, et linnakohus rikkus protsessiõigusnormi.

Linnakohus viitas määruses TsKS §-le 148, mis reguleerib kohtu keeldumist avalduse menetlusse

võtmisest ja avalduse tagastamist hiljemalt 10. päeval arvates avalduse kohtusse esitamise päevast.

Hagi oli kohtu menetluses alates 1994. aastast ja riigilõiv (kohtukulu) oli tasutud. See paragrahv ei

sätesta täiendava riigilõivu tasumist.

TsKS §-id 46 ja 47 sätestavad ainult esialgse riigilõivu suuruse määramise, mitte aga täiendava

riigilõivu tasumist. Apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud TsKS § 47 lg. 1 sätet, mille kohaselt

lõivu täiendav sissenõudmine toimub vastavalt asja lahendamisel kindlaksmääratud hagi hinnale, s.o.

täiendav riigilõiv nõutakse sisse kohtuotsuse alusel. Seadus ei näe ette hagi tagastamist juba alustatud

menetluses kui hageja jätab täiendava riigilõivu siiski tasumata. Kohtul ei ole sellel alusel õigust

menetlust peatada, lõpetada ega jätta avaldust läbi vaatamata.

Apellatsioonikohus jättis seisukoha võtmata, kas linnakohus kohaldas õigesti TsKS § 46 lg. 2 sätteid.

Selle paragrahvi järgi nimetab hagihinna hageja ja seda võib määrata kohus. Käesolevas vaidluses on

hagihind määratud kostja taotlusel ja kostja nimetatud summas. Apellatsioonikohus jättis

tähelepanuta, et tegemist oli mittevaralise nõudmisega - hagejad ei taotlenud omandiõiguse

tunnistamist ega kahjude hüvitamist. Linnakohus aktsepteeris hagi vastu võttes, et hagi ei kuulu

hindamisele.

Vastuses erikaebusele leidsid kostjad, et apellatsioonikohtu määrus on õige.

Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu määruse tühistada. Kostjate esindajad

pidasid määrust õigeks.

Kolleegium leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada protsessiõigusnormi rikkumise

tõttu.

Kui kohtukulud on tasumata, keeldub kohus TsKS § 148 lg. 1 p. 11 kohaselt avalduse menetlusse

võtmisest ja tagastab selle oma määrusega hiljemalt 10. päeval arvates avalduse kohtusse esitamise

päevale järgnevast päevast. TsKS § 148 reguleerib avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid

ja sellest tulenevaid tagajärgi. Linnakohus võttis avalduse menetlusse kohtuniku 14. veebruari 1995.

a. määrusega. Kui avaldus on vastu võetud, siis ei saa selle vastuvõtmisest enam keelduda ja avaldust

tagastada. Kohus aktsepteeris avalduse vastuvõtmisel riigilõivu suurust 40 krooni. Kui kohus asja

lahendamisel leidis, et tasuda tulnuks teistsuguse suurusega riigilõiv, siis pidanuks kohus selle

lahendama kohtuotsusega. Seetõttu näebki TsKS § 47 lg. 1 ette lõivu täiendava sissenõudmise

vastavalt asja lahendamisel kindlaksmääratud hagi hinnale. Apellatsioonikohus märkis õigesti, et

kohus on õigustatud määrama hagihinda, kuid eksis selles, millal seda teha saab. TsKS §-de 46 lg. 2

ja 47 lg. 1 alusel ei saa hagi hinda määrata pärast avalduse menetlusse võtmist kuni kohtuotsuse

tegemiseni.

TsKS § 46 lg. 1 p. 2 kohaselt määratakse hagihind kindlaks vara nõudmise hagides hagetava vara

väärtusega. Apellatsioonikohus leidis, et varalise tehingu kehtetuks tunnistamise nõude puhul on

tegemist hinnatava hagiga ja asjaolu, et hagejad ei olnud vaidlusaluse tehingu pooleks, ei saanud hagi

muuta mittevaraliseks. Kohus on eksinud seaduse tõlgendamisel. TsKS § 46 lg. 1 p. 2 räägib vara

nõudmise hagidest. Hagejad ei nõudnud vara ja nad ei olnud selle lepingu pooleks, mille kehtetust

nad taotlesid. Ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamine võib kaasa tuua kahepoolse restitutsiooni,

kuid seda mitte hagejate suhtes, kes lepingu pooleks ei olnud. Vaidluse sisuks oli varalise tehingu

kehtetuks tunnistamine, kuid mitte hagejate varaline nõue, seetõttu ei olnud õige hagiavaldust

lõivustada lähtudes tehingu objektiks olnud vara väärtusest.

Juhindudes TsKS §-dest 3 lg. 2, 346 p. 4 ja 347 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. märtsi 1996. a. määrus ja Tallinna

Linnakohtu 2. novembri 1995. a. määrus ning saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna

Linnakohtusse.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada OÜ-le EKE Projekt 22. märtsil 1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik