3-2-1-78-96 · Riigikohus

3-2-1-78-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 5. juunil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, kassaatori

K. Seenemaa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. mail 1996. a.

Kalju Seenemaa esindaja vandeadvokaat R. Bergsoni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. veebruari 1996. a. otsuse Mati Sõrmuse hagis RH

Ajakirjanike AS-i vastu au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja Kalju Seenemaa vastu

tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks.

20. jaanuaril 1995. a. avaldati RH Ajakirjanike AS-i väljaandes "Eesti Sõnumid" Kalju Seenemaa

artikkel "Lennunduses lõhnab korruptsiooni järele".

30. jaanuaril 1995. a. esitas Mati Sõrmus hagi RH Ajakirjanike AS-i, ajalehe "Eesti Sõnumid" ja

Kalju Seenemaa vastu, paludes kohustada kostjaid avaldama ajalehes kirjalik vabandus ning mõista

RH Ajakirjanike AS-lt välja 25 000 krooni tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Au teotamiseks

pidas hageja artiklis toodud väidet tema kuulumise kohta AS-i Ergon asutajate hulka.

Eelistungil muutis hageja osaliselt hagi eset ning nõudis moraalse kahju hüvitamiseks 25 000 krooni

väljamõistmist K. Seenemaalt. Asja sisulise arutamise käigus muutis hageja esindaja RH Ajakirjanike

AS-i suhtes hagi eset veelkordselt ning palus kohustada ajalehes "Eesti Päevaleht" ümber lükkama

hageja au teotavad tegelikkusele mittevastavad andmed ning täpsustas nõuet K. Seenemaalt vastu,

paludes välja mõista 20 000 krooni moraalse kahju põhjustamise eest ja 5 000 krooni varalist kahju,

mis põhjustati talle sunnitud lahkumisega Lennuameti peadirektori ametikohalt.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistades K. Seenemaa artiklis "Lennunduses lõhnab

korruptsiooni järele" avaldatud andmed M. Sõrmuse au teotavateks ning mõistis K. Seenemaalt välja

5 000 krooni moraalse kahju hüvitamiseks. Kohus jättis rahuldamata hageja nõuded tegelikkusele

mittevastavate andmete ümberlükkamiseks ajalehes "Eesti Päevaleht" ning K. Seenemaalt varalise

kahju sissenõudmiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt on vaidlusaluses artiklis lõik: "...Ergoni

asutajate seas on "juhuslikult" ka Lennuameti töötajaid (R. Porro, M. Sõrmus)...", mida hageja peab

oma au teotavaks ja tegelikkusele mittevastavaks. Kohtuliku arutelu käigus leidis poolte seletuste ja

AS-i Ergon 20. märtsi 1995. a. õiendiga nr. 25 tõendamist, et hageja ei ole ega ole kunagi olnud AS-i

Ergon asutajaliikmete, aktsionäride ega töötajate hulgas. Artikkel annab hagejale negatiivse

ühiskondliku hinnangu, tekitades temast mulje kui isikust, kes üheaegselt töötades Lennuametis ja

olles Ergoni asutaja, võimaldas riigi poolt lennukoolituseks eraldatud raha kasutada eraaktsiaseltsil.

Kostja esindaja esitatud Riigikontrolli aktid ja riigikontrolöri otsus ei ole asjas tõenditeks, kuna nad ei

kinnita hageja kuulumist AS-i Ergon asutajate hulka. Hageja nõue varalise kahju hüvitamise osas

jäeti rahuldamata tõendamatuse tõttu ja nõue vabandava artikli avaldamiseks seetõttu, et ajaleht,

milles tegelikkusele mittevastavaid andmeid levitati, enam ei ilmu.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja K. Seenemaa apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Apellatsioonikohus leidis, et kohtuotsuse tühistamiseks seaduslikku alust ei ole. Vaatamata

mõningatele ebatäpsustele otsuses on linnakohus põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud.

Kassatsioonkaebuses palus K. Seenemaa esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta hagi

rahuldamata. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkusid nii linna- kui ringkonnakohus TsKS § 230 lg. 1 p.

1 nõudeid, sest hageja ei vaidlustanud kogu artikli tõelevastavust ja seetõttu ei olnud kohtul õigust

teha järeldust, et kogu artikkel on hageja au teotav. Kohtud on rikkunud ka TsKS § 232 lg. 4 nõudeid,

jättes otsuses märkimata asjaolud ja tõendid, millele otsus on rajatud ning põhjused, miks osa

tõendeid tagasi lükatakse. Samuti on ringkonnakohtu otsus sõnastatud ebaselgelt. Otsuses on

põhjendamata, miks tegelikkusele mittevastav fakt, nagu hageja kuuluks AS-i Ergon asutajate hulka,

on teotanud hageja au ja tekitanud talle moraalset kahju.

Vastustaja M. Sõrmus leidis, et kohus pole protsessiõiguse norme rikkunud.

Kolleegiumi istungil jäi kassaator kaebuses toodud põhjenduste juurde ja palus kassatsioonkaebuse

rahuldada.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel

protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendus, et vaatamata mõningatele ebatäpsustele on linnakohus

põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud, ei ole kooskõlas TsKS § 232 lg. 4 sätestatuga, sest

ringkonnakohus ei ole märkinud, milles need ebatäpsused seisnesid.

Nii apellatsioonkaebuses kui ka kassatsioonkaebuses vaidlustas kostja otsuse põhjusel, et kohus pole

andnud hinnangut, kuidas tegelikkusele mittevastav fakt, nagu oleks hageja kuulunud AS-i Ergon

asutajate hulka, on teotanud hageja au ja tekitanud talle moraalset kahju.

TsÜS § 23 lg. 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au

teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au

teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Kui isiklikke õigusi on rikutud, otsustab

TsÜS § 172 lg. 3 alusel kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Seega

nimetatud alusel hagi rahuldamine eeldab andmete tuvastamist, mis ei vasta tegelikkusele ja nende

andmetega au teotamist. Samuti asjaolude tuvastamist, mille põhjal kohus jõuab järeldusele, et on

tekitatud moraalset kahju. TsKS § 232 lg. 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu

tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või

teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus on tuvastanud, et

tegelikkusele ei vasta andmed hageja kuulumise kohta AS-i Ergon asutajate hulka. Kuidas aga

tegelikkusele mittevastav fakt teotab hageja au, või millised teised andmed hageja au teotavad,

kohtud tuvastanud pole. Linnakohus, andes hinnangu tervele artiklile, jättis tuvastamata tegelikkusele

mittevastavad andmed, millised hageja au teotavad. TsÜS § 23 lg. 1 kohaselt lasub väidetaval au

teotajal kohustus tõendada esitatud andmete tegelikkusele vastavust. Seega, hinnates au teotavana

artiklit tervikuna, oli põhjendamatu Riigikontrolli peakontrolöri 13. märtsi 1995. a. otsuse ja

Riigikontrolli akti, millega kostja soovis oma vastuväiteid tõendada, tagasilükkamine.

Kassaatoril on õigus taotleda TsKS § 57 lg. 1 alusel kohtukulude hüvitamist kohtukulude nimekirja

alusel enne asja läbivaatamise lõpetamist apellatsioonikohtus, kuhu asi saadetakse uueks

läbivaatamiseks.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 16. veebruari 1996. a. otsus, millega jäeti

muutmata Tallinna Linnakohtu 19. oktoobri 1995. a. otsus järgmistes osades: 1) tunnistada 20.

jaanuari 1995. a. ajalehes "Eesti Sõnumid" avaldatud Kalju Seenemaa artiklis"Lennunduses

lõhnab korruptsiooni järele" avaldatud andmed Mati Sõrmuse au teotavateks ja tegelikkusele

mittevastavateks; 2) välja mõista Kalju Seenemaalt 5 000 krooni Mati Sõrmuse kasuks

tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ning 3) välja mõista Kalju Seenemaalt Mati Sõrmuse

kasuks kohtukulu riigilõivu 300 krooni ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks

samale apellatsioonikohtule.

Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole A. Jakobson ja A. Kunila 15. märtsil 1996. a. tasutud kautsjon

200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa