3-2-1-76-96 · Riigikohus

3-2-1-76-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 5. juunil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kassaatori

E. Kirsi, vastustaja L. Värva ja tema esindaja vandeadvokaat U. Paimetsa osavõtul, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 27. mail 1996. a.

Enn Kirsi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari

1996. a. otsuse E. Kirsi hagis Linda Värva vastu ostu-müügilepingu tühistamiseks ja

ostueesõiguse tunnistamiseks.

21. detsembril 1994. a. Jõgeva Maakohtule esitatud hagiavalduses palus Enn Kirs tühistada OÜ Endla

23. veebruari 1993. a. otsuse, millega otsustati Linda Värvale müüa Vaimastvere külas Vahe A 27

Värva elamu ja Jõgeva vallavanema 20. mai 1993. a. kinnituse sellel otsusel, Endla kolhoosi

põllumajandusreformi komisjoni 15. veebruari 1993. a. otsuse, mille kohaselt otsustati lubada müüa

Endla kolhoosil Vahe A 27 elamu Linda Värvale. 20. mai 1993. a. akti nr. 10 Vahe A-27 elamu Linda

Värvale tööosaku arvel eraomandiks üleandmise kohta ning tunnistada hageja või tema abikaasa

ostueesõigust üürilepingu alusel nende kasutada olnud Vahe A-27 elamule.

Maakohus rahuldas 10. mai 1995. a. otsusega hagi osaliselt. Kohus tunnistas TsK § 51 alusel 20. mai

1993. a. akti nr. 10 kehtetuks ning kohustas pooli tagastama teineteisele kogu tehingu järgi saadu.

Teiste nõuete osas jättis kohus hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis tõendamist, et

otsus elamu müümise kohta L. Värvale tehti enne reformikava kinnitamist, millega rikuti Endla

kolhoosi reformikava II osa p. 4. 20. mai 1993. a. akt ei vastanud seaduse nõuetele, sest L. Värva pere

ei asustanud nimetatud elamut. Hagejat või tema abikaasat ei saa tunnistada ostueesõiguslikuks

isikuks, sest avaldust korteri erastamiseks kolhoosi reorganiseerimiskavas ettenähtud tähtpäevaks 15.

maiks 1993. a. nad ei esitanud. Eesõigustatud isikuid reorganiseerimiskava ette ei näe.

Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis E. Kirsi hagi L.

Värva vastu 20. mai 1993. a. akti nr. 10 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning lõpetas menetluse

E. Kirsi hagis Endla kolhoosi põllumajandusreformi komisjoni 15. veebruari 1993. a. otsuse, OÜ

Endla 23. veebruari 1993. a. otsuse ja Jõgeva vallavanema 20. mai 1993. a. kinnituse tühistamiseks.

Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt maakohtu otsusest tuleneb, et Vahe A-27 elamu L.

Värva omandiks üleandmisega tööosakute arvel ei rikutud E. Kirsi õigusi, hageja või tema abikaasa

ei oma ostueesõigust elamu suhtes, mistõttu maakohtul puudus alus hagi rahuldamiseks. Selles osas

maakohtu otsust vaidlustatud ei ole.

Hageja ei vaidlustanud halduskohtus reformikomisjoni 23. veebruari 1993. a. otsust ning maakohus

on ebaõigesti asunud hindama haldusakti seaduslikkust. Samuti on otsuses ebaõigesti leitud, et 20.

mai 1993. a. akt nr. 10 on kehtetu. Endla kolhoosi reorganiseerimise kava kinnitati kolhoosi juhatuse

koosolekul 6. aprillil 1993. a. ja reformikomisjoni koosolekul 16. aprillil 1993. a. Seega peale

reformikomisjoni otsust müüa L. Värvale maja. Põllumajandusreformi seaduse (PRS) §-st 5 lg. 5 ei

tulene, et tehinguid võis teostada vaid reformikava olemasolul. Reformikava ei oma nimetatud

tehingu puhul tagasiulatuvat jõudu.

Kassatsioonkaebuses palus E. Kirs tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Kassaator leidis, et kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme

ning rikkunud protsessiõiguse normi. Ringkonnakohus on viidanud ainult põllumajandusreformi

seaduse §-le 5 lg. 5, kuid sama seaduse § 17 lg. 1 p. 2 sätestab, et tööosaku ulatuses vara natuuras

eraldamine toimub kooskõlas sama seaduse §-dega 20 ja 21. Vara natuuras eraldamine pidi toimuma

kolhoosi reorganiseerimiskava alusel, kuid tehti enne selle vastuvõtmist. Rikutud on ka PRS § 21 lg.

4 ja § 19 lg. 5 sätteid. Reformikomisjoni 15. veebruari 1993. a. otsust ei olnud kassaatoril võimalik

ettenähtud korras vaidlustada, sest seda ei tehtud talle allkirja vastu teatavaks ega saadetud talle

tähitud postiga. Kuigi apellant ei vaidlustanud kohtuotsust osas, millega jäeti rahuldamata nõue

tühistada reformikomisjoni 15. veebruari 1993. a. otsus ja selle kinnitus Jõgeva vallavanema poolt,

lõpetas ringkonnakohus selles osas menetluse TsKS § 218 p. 1 alusel, millega ületas apellatsioonis

asja läbivaatamise piire ning rikkus TsKS § 301 lg. 1 nõudeid.

Vastustaja L. Värva leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.

Endla kolhoosi põllumajandusreformi komisjon nõustub E. Kirsi kaebusega.

Kolleegiumi istungil jäi kassator kaebuse ning vastustaja ja tema esindaja vastuväidete juurde.

Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

Kassaatori väide, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest, lõpetades asjas menetluse

15. veebruari 1993. a. reformikomisjoni otsuse, OÜ Endla 23. veebruari 1993. a. juhatuse otsuse ja

sellel ostsusel Jõgeva vallavanema 20. mai 1993. a. kinnituse tühistamise nõudes, ei ole põhjendatud.

TsKS § 318 lg. 2 kohaselt on apellatsioonikohtul õigus protsessiosaliste nõudmistest olenemata

tühistada esimese astme kohtu otsus teiste protsessiõiguse normide rikkumise tõttu, kui need

rikkumised võisid viia või viisid asja ebaõigele otsustamisele. Vastavalt põllumajandusreformi

seaduse § 28 lg. 1 p. 1 on õigustatud subjektil ühismajandi üldkoosoleku otsuse peale õigus edasi

kaevata reformikomisjonile või reformihaldurile. Sama lõike p. 2 kohaselt on reformikomisjoni või

reformihalduri otsuse peale õigus edasi kaevata kohaliku omavalitsuse volikogule. Haldusakti või -

otsuse seaduslikkusele hinnangu andmine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Kohaliku omavalitsuse

otsust saab vaidlustada halduskorras, mistõttu kohus lõpetas asjas menetluse õigesti TsKS § 218 p. 1

alusel.

Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hagejal kui Vahe A 27 üürnikul ei ole õigust vaidlustada OÜ

Endla ja kostja vahelist tehingut. Vastavalt TsKS § 4 lg. 1 on igal isikul õigus oma rikutud või

vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda.

Hageja õigusi see tehing ei rikkunud. Maakohtu otsust ostueesõiguse puudumise kohta kassaator

vaidlustanud pole. Kassaator Endla kolhoosi reorganiseerimikavas ettenähtud tähtpäevaks 15. maiks

1993. a. korteri erastamise avaldust ei esitanud. Elamu anti kostjale üle 20. mail 1993. a. pärast selle

tähtaja möödumist. Eluruumide erastamise seadus jõustus 29. mail 1993. a. ja selle sätted ei oma

tagasiulatavat jõudu. Seega ei saa kohus hinnata tehingu seaduslikkust hageja nõude alusel.

Kassaatori viited põllumajandusreformi seaduse §-le 21 lg. 1, mille kohaselt vara natuuras eraldamine

võis toimuda ainult reformikava alusel ning sama seaduse §-le 19 lg. 5, mille kohaselt reformikava ei

või piirata tema kui õigustatud subjekti õigust käsutada oma tööosakut, ei ole seetõttu asjakohased.

Juhindudes TsKS § 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. veebruari 1996. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik