3-1-1-68-96 · Riigikohus

3-1-1-68-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 4. juunil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. A. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

A. A. tunnistati Järva Maakohtu 18. jaanuari 1996. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning

teda karistati ühe aasta ja neljakuulise vabadusekaotusega, millele KrK § 40 lg 3 alusel liideti osaliselt Rapla

Maakohtu 18. augusti 1995.a otsusega mõistetud vabadusekaotus ning lõplikuks karistuseks määrati üks

aasta ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Karistuse kandmise algusajaks loeti 16. märtsi 1995.a.

Sama kohtuotsusega tunnistati veel süüdi M. R., M. R. ja E. R.

Järva Maakohtu otsuse peale esitas kohtualune A. A. apellatsioonkaebuse, milles palus enese karistuse

kandmisest tingimuslikku vabastamist. Apellant vaidlustas KrK § 40 lg 3 sätete kohaldamise karistuste

liitmisel, sest ka eelmine karistus oli mõistetud varguse eest.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 1996.a otsusega tühistati Järva Maakohtu

18. jaanuari 1996.a otsus A. A. lõpliku karistuse mõistmise osas ning teda karistati kohtuotsuste kogumi

alusel ühe aasta ja nelja kuulise vabadusekaotusega poolkinnises vanglas.

Kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu poolt A. A. mõistetud reaalne vabadusekaotuslik karistus ning

lõpliku karistuse mõistmine KrK § 40 lg 3 kohaselt on igati seaduslik ja põhjendatud.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 1996.a otsuse peale esitas Riigiprokuröri asetäitja

Jaan Naaber kassatsioonprotesti, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist A. A. lõpliku karistuse

mõistmise osas ning kriminaalasja selles osas uueks arutamiseks saatmist Tallinna Ringkonnakohtule.

Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsuse seetõttu, et selles ei ole üldse põhjendatud ei maakohtu otsuse

tühistamist A. A. lõpliku karistuse mõistmise osas ega lõpliku karistuse vähendamist kahe kuu võrra. Selline

motiveerimata samm on kassaatori arvates käsitletav AKKS § 39 lg 3 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetluse

seaduse olulise rikkumisena.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletust, milles

toetati protestis sisalduvat taotlust,

l e i d i s:

Kassatsioonprotest kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMK § 262 lg-s 2 sätestatule peab kohtuotsus olema nii

seaduslik kui ka põhjendatud ning vastavalt AKKS § 39 lg 3 p-le 7 on kohtuotsuses motiivide puudumisel,

sealhulgas ka karistuse vähendamise motiivide puudumisel, tegemist kriminaalmenetluse seaduse olulise

rikkumisega.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes AKKS § 64 p-st 1, § 64 p-st 2 ja 65 lg-st 3 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 1996.a otsus A. A. süüdistusasjas

lõpliku karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonprotest rahuldada.

Riigikohtu otsus jõustub 4. juunil 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Herbert Lindmäe

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher