3-3-3-4-96 · Riigikohus

3-3-3-4-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 31. mail 1996. a.

R. Tommingase kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine HÕS §-de 99 lg. 1, 242 p. 2

ning 300 lg. 2 p. 2 ja 3 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel

vaatas 30. mail 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Rein Tommingase kohtuvigade parandamise

avalduse Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas nr. 3-

726/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Rein Tommingas, tema esindaja vandeadvokaat Eve Jundas ja

Tanel Vainumäe. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Rapla Liikluspolitsei inspektori koostatud liiklusõnnetuse protokolli kohaselt toimus 26. oktoobril

1995. a. Tallinn-Rapla-Türi maanteel Kehtna valla piires liiklusõnnetus, milles Tanel Vainumäe

juhitud sõiduauto Volvo 142 pööras vasakpööret tehes ette tagant lähenenud sõiduautole Ford Sierra,

mida juhtis Rein Tommingas. Liiklusõnnetuse protokollis pole märget kannatanu kohta. Tallinna

Liikluspolitsei abikomissar karistas T. Vainumäed Liikluseskirja rikkumise eest HÕS § 99 lg. 1 alusel

kolmeks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega.

T. Vainumäe esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada talle määratud

halduskaristus. Kaebaja leidis, et ta pole saanud kutset ilmuda asja arutamisele ja et ta sai karistamise

otsuse kätte alles 19. detsembril 1995. a., mil läks ise otsusele järele.

Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsusega tühistati HÕS § 300 lg. 2 p. 3 alusel Tallinna

Liikluspolitsei abikomissari 15. detsembri 1995. a. otsus ja lõpetati asja menetlus. Kohus leidis, et:

1. halduskaristuse määramisel on oluliselt rikutud Haldusõiguserikkumiste seadustikuga sätestatud

menetluskorda - halduskaristuse määramisel ilmselt rikuti HÕS § 253 lg. 1, mille kohaselt

haldusõiguserikkumise asja tuleb arutada 15 päeva jooksul arvates päevast, mil asja arutamiseks

pädev ametiisik sai haldusõiguserikkumise protokolli ja muud materjalid. Rapla Liikluspolitsei saatis

protokolli ja muud materjalid T. Vainumäe haldusõiguserikkumise kohta Tallinna Liikluspolitseile

30. oktoobril 1995. a. Tallinna Liikluspolitsei esindaja ei suutnud kohtule esitada tõendeid selle

kohta, millal need materjalid saabusid Tallinna Liikluspolitseile. Kuna T. Vainumäele esitati esimene

kutse ilmuda asja arutamisele Tallinna Liikluspolitseisse 12. detsembril 1995. a., siis on ilmselt

rikutud HÕS §-s 253 lg. 1 sätestatud 15-päevast asja arutamise tähtaega;

2. rikutud on HÕS § 243, mille kohaselt haldusõiguserikkumise asja tuleb arutada vastutusele võetava

isiku juuresolekul, välja arvatud kui on andmeid, et seda isikut on õigeaegselt informeeritud asja

arutamise ajast ja kohast ning ta pole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. T. Vainumäele teatati,

et asja arutatakse 12. detsembril 1995. a. Tegelikult arutati asja ja tehti asjas otsus 15. detsembril

1995. a. Seega polnud T. Vainumäel võimalik kasutada talle HÕS §ga 243 tagatud protsessuaalseid

õigusi;

3. otsuses, millega T. Vainumäele määrati HÕS § 99 lg. 1 alusel halduskaristus, pole viidet

Liikluseeskirja sättele, mille rikkumise eest määrati karistus. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 99

lg. 1 sisaldab blanketset normi, mistõttu karistamisel selle sätte alusel tuleb karistamise otsuses

viidata Liikluseeskirja asjakohasele punktile.

R. Tommingas esitas Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsusele kohtuvigade parandamise

avalduse, milles palub tühistada see kohtuotsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna

Halduskohtule. Avaldaja leiab, et halduskohus pidanuks HÕS § 300 lg. 2 p. 2 alusel liikluspolitsei

abikomissari otsuse tühistama ja saatma asja uueks arutamiseks Tallinna Liikluspolitseile, mitte aga

lõpetama asja menetlust HÕS § 300 lg. 2 p. 3 alusel. Menetluse lõpetamine sel alusel oli ebaõige,

kuna HÕS §ga 30 kehtestatud halduskaristuse määramise aastane tähtaeg polnud kohtuotsuse

tegemise ajaks möödunud. Samuti on kohus rikkunud HÕS § 242 p. 2, jättes avaldaja kui kannatanu

protsessi kaasamata. Ka Tallinna Liikluspolitsei abikomissar jättis R. Tommingase kui kannatanu asja

arutamisele kutsumata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ärakuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

1. HÕS § 243 kohaselt tuleb haldusõiguserikkumise asja arutada vastutusele võetava isiku

juuresolekul, tema või tema esindaja juuresolekuta võib asja arutada ainult juhtudel, kui on andmeid,

et teda on õigeaegselt informeeritud asja arutamise kohast ja ajast ning kui temalt pole tulnud taotlust

lükata asja arutamine edasi. Põhjendatud on Tallinna Halduskohtu järeldus, et T. Vainumäel polnud

võimalik kasutada talle HÕS §ga 243 tagatud protsessuaalseid õigusi, kuna talle polnud teatatud

karistuse määramise ajast. Liikluspolitsei esindaja poolt Tallinna Halduskohtu istungil esitatud väide,

et T. Vainumäele teatati asja arutamise ajast tähitud kirjaga, on paljasõnaline. Liikluspolitsei esindaja

pidi enne kohtuistungit teadma, et T. Vainumäe kaebuse motiiviks oli, et ta pole saanud kutset ilmuda

asja arutamisele. Liikluspolitseil oli võimalus esitada kohtule tõendeid selle kohta, et kutse ilmuda

asja arutamisele oli T. Vainumäele esitatud. Ehkki liikluspolitsei esindaja väitis kohtuistungil, et ta

esitab tõendeid kutse tähitud kirjaga saatmise kohta, ta seda ei teinud.

HÕS § 99 lg. 1 sätestab halduskaristuse määramise alusena liikluseeskirjade rikkumise, kui see

rikkumine põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse. Õige on Tallinna Halduskohtu järeldus,

et HÕS § 99 lg. 1 alusel halduskaristuse määramisel tuleb karistamise otsuses viidata Liikluseeskirja

sättele, mille rikkumise eest karistatakse. Liikluspolitsei abikomissari otsuses, millega T. Vainumäele

määrati HÕS § 99 lg. 1 alusel halduskaristus, pole viidatud Liikluseeskirja ühelegi sättele. Karistuse

määramise otsuses on märgitud: "Mina Tallinna Liikluspolitsei abikomissar Ivar Pajumets vaadanud

läbi hr Vainumäe Tanel poolt 06101995 a. juhtis sõidukit, põhjustas LÕ määran HÕS § 99.1 alusel

juhtimisõigus ära võtta 3 k.".

Tallinna Halduskohtu otsuses on need rikkumised õigesti loetud T. Vainumäele määratud

halduskaristuse tühistamise põhjusteks.

2. Tallinna Halduskohus, tühistades halduskaristuse määramise otsuse põhjusel, et karistuse

määramisel rikuti HÕS §s 253 lg. 1 sätestatud asja arutamise 15-päevast tähtaega, omistas sellele

rikkumisele ebaõige juriidilise tähenduse. Selle tähtaja rikkumine, erinevalt HÕS §s 30 sätestatud

halduskaristuse määramise tähtaegadest, ei saa olla halduskaristuse määramise otsuse tühistamise

aluseks. Tegemist pole karistuse määramise korra olulise rikkumisega. Haldusõiguserikkumise

arutamise tähtaeg on analoogiline Kriminaalmenetluse koodeksi §s 204 sätestatud kriminaalasja

arutamise kahekümne ööpäevase tähtajaga. Viimatinimetatud tähtaja rikkumine ei saa olla

kohtuotsuse tühistamise aluseks.

3. Põhjendatud on avaldaja väide, et Tallinna Halduskohus lõpetas haldusõiguserikkumise asja

ebaõigesti HÕS § 300 lg. 2 p. 3 alusel. HÕS § 300 lg. 2 p. 2 sätestab, et halduskohtunik tühistab

haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse ja saadab asja uuesti arutamisele, kui halduskaristuse

määramiseks kehtestatud tähtaeg pole möödunud. Kuna käesoleval juhtumil ei olnud halduskaristuse

määramiseks HÕS §ga 30 lg. 4 kehtestatud aastane tähtaeg möödunud, siis pidanuks kohus

kohaldama HÕS § 300 lg. 2 p. 2, mitte aga lõpetama menetluse HÕS § 300 lg. 2 p. 3 alusel.

4. HÕS § 244 lg. 1 kohaselt on kannatanuks isik, kellele haldusõiguserikkumisega on tekitatud

moraalset, füüsilist või varalist kahju. HÕS § 242 loeb kannatanu haldusõiguserikkumise asja

menetluses olevaks isikuks. HÕS § 251 reguleerib halduskaristuse määramise õigust omava

ametiisiku või halduskohtuniku tegevust asja arutamise ettevalmistamisel. Selle paragrahvi lõige 1

sätestab: "Kui haldusõiguserikkumisega on isikule tekitatud moraalset, füüsilist või varalist kahju,

teeb ametiisik või halduskohtunik otsuse tema kannatanuks tunnistamise kohta.". Liiklusõnnetuse

kohta koostatud protokollis pole kandeid kannatanu kohta. Halduskolleegiumil pole andmeid, et

T. Vainumäele halduskaristuse määranud Tallinna Liikluspolitsei abikomissar oleks tunnistanud

R. Tommingase kannatanuks. Kuna aga R. Tommingase juhitud auto osales liiklusõnnetuses ja sai

vigastusi, siis möönab halduskolleegium, et R. Tommingas võib olla kannatanuks tunnistatud ja tal on

haldusõiguserikkumise asja kohtulikul läbivaatamisel õigus olla protsessiosaline, sealhulgas õigus

esitada kohtuvigade parandamise avaldust. Vastasel korral nõustuks halduskolleegium, et võimalikule

kannatanule seadusega antud õiguste kasutamise võimalus sõltub täielikult halduskaristust määravast

politseiametnikust.

R. Tommingase kohtuvigade parandamise avaldus kuulub rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu

16. jaanuari 1996. a. otsus haldusasjas nr. 3726/95 kuulub tühistamisele ja asi Tallinna Halduskohtule

uuesti arutamiseks saatmisele. Kuna HÕS §s 30 lg. 4 sätestatud halduskaristuse määramise aastane

tähtaeg pole möödunud, siis peab Tallinna Halduskohus saatma asja Tallinna Liikluspolitseisse uuesti

arutamiseks.

HÕS § 276 p. 4 kohaselt peab halduskohtunik asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel

selgitama välja, kes on haldusõiguserikkumises kannatanu, ning kutsuma ta kohtuistungile. See säte

annab esimese astme halduskohtunikule võimaluse kaasata kannatanuna protsessi isiku, keda

karistuse määranud ametiisik pole kannatanuks tunnistanud. R. Tommingase kannatanuks

tunnistamine tuleb otsustada asja Tallinna Halduskohtus uuesti arutamisel.

Juhindudes HKS §dest 67, 57 p. 4, 68 lg. 3 ja HÕS §st 324 lg. 1 p. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada kohtuvigade parandamise avaldus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. jaanuari 1996. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas

nr. 3726/95 ja saata asi Tallinna Halduskohtule uuesti arutamiseks.

3. Tagastada Rein Tommingasele kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni.

Määrus jõustub 10. juunil 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton Jüri Põld Hele-Kai Remmel