3-1-1-64-96 · Riigikohus

3-1-1-64-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 29. mail 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Herbert Lindmäe ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil erikaebuse alusel läbi kriminaalasja

V. O. süüdistuses KrK § 143 lg 3 p 1 ja 1485 lg 1 järgi.

Menetlusosalistest võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu V. O., tema kaitsja vandeadvokaat Uno Lõhmus ja

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

V. O. oli Valga Maakohtu 11. märtsi 1996.a otsusega süüdi tunnistatud KrK § 143 lg 3 p 1 ja 1485 lg 1 järgi

ning KrK § 40 alusel karistatud kolmeaastase vabadusekaotusega. KrK § 47 alusel vabastati V. O.

tingimuslikult karistuse kandmisest kaheaastase katseajaga.

Sama kohtuotsusega olid süüdi tunnistatud ka A. M., A. S. ja E. V.

Tähtaegselt esitasid Valga Maakohtu 11. märtsi 1996.a otsuse peale apellatsioonprotesti prokurör ning

apellatsioonkaebuse kohtualuste A. M., A. S. ja E. V. kaitsjad.

Kohtualune V. O. esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille koostamise kuupäevaks on

märgitud 26. aprill 1996. a ja mis on Tartu Ringkonnakohtus registreeritud 29. aprillil 1996. a.

Apellatsioonkaebuses taotles V. O. apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist, Valga Maakohtu

11. märtsi 1996.a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks seoses uute asjaolude

ilmnemisega.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 1996. a määrusega jäeti ennistamata V. O. poolt esitatud

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 1996. a määruse peale esitas V. O. Riigikohtule

erikaebuse, milles taotletakse taas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Tähtaja möödalaskmist

seletab V. O. sellega, et talle arusaamatul põhjusel viivitas tema lähedane isik kaebusele lisatavate

dokumentide tagastamisega.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil toetas nii V. O. kui ka tema kaitsja vandeadvokaat U. Lõhmus

erikaebuses sisalduvat taotlust. Kaitsja rõhutas, et kriminaalmenetluse seaduses puudub tähtaja

möödalaskmise mõjuvate põjuste loetelu.

Prokurör taotles oma seletuses erikaebuse rahuldamata jätmist ja märkis, et V. O. apellatsioonkaebus kujutab

endast põhjendamatult hilinenud reageerimist apellatsioonprotestile.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud menetlusosaliste seletusi,

l e i d i s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. mai 1996. a määrus on põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et V. O. poolt väidetavat edasikaebetähtaja rikkumise põhjust - tema

tuttava poolt dokumentide esitamata jätmist - ei saa kohus veel iseenesest lugeda apellatsioonitähtaja

ennistamise aluseks.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks osundada ka sellele, et kui V. O. arvates on tõepoolest

tegemist kriminaalasjas ilmnenud uute asjaoludega, võiksid need olla teistmismenetluse aluseks.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS § 63 p-le1,§ 76 lg-le 3 ja §-le 77 Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8.märtsi 1996.a määrus muutmata.

2. V. O. erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 29. mail 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Eerik Kergandberg

Liikmed Herbert Lindmäe, Peeter Vaher