3-1-1-62-96 · Riigikohus

3-1-1-62-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi

Tartus 28. mail 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

M. M. süüdistuses KrK 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee.

M. M. tunnistati Narva Linnakohtu 6. detsembri 1995. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning

teda karistati viieaastase vabadusekaotusega. Vastavalt KrK §-le 41 liideti sellele karistusele Valga Maakohtu

27. mai 1993.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning lõplikuks karistuseks mõisteti viis aastat ja

neli kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996. a otsusega tühistati linnakohtu otsus M. M.

mõistetud karistuse osas. Talle mõisteti KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi karistuseks neli aastat vabadusekaotust

poolkinnises vanglas. Samuti tühistas ringkonnakohus M. M. eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuste

liitmise KrK § 41 alusel põhjusel, et kriminaaltoimikus puudus Valga Maakohtu 27. mai 1993.a otsuse

koopia.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996. a otsuse peale on Riigiprokuratuuri prokurör

Elo Kungla esitanud kassatsioonprotesti, milles taotleb ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ning KrK

§-st 41 lähtuvat uue kohtuotsuse tegemist ja M. M. ringkonnakohtu poolt mõistetud karistuse raskendamist

nelja kuu võrra. Kassatsioonprotestis märgitakse, et ringkonnakohus on ekslikult tühistanud Narva

Linnakohtu 6. detsembri 1995. a otsuse karistuste liitmise osas KrK § 41 alusel, sest M. Matõgullini varasem

karistatus Valga Maakohtu 27. mai 1993.a otsuse alusel nähtub nii kriminaaltoimikus sisalduvast karistatuse

õiendist kui ka M. M. enese ütlustest.

M. M. palub oma kassatsioonkaebuses kergendada talle mõistetud karistust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletuse, milles

toetati kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust,

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996. a otsuses on õigesti osundatud sellele, et

karistuse mõistmiseks mitme kohtuotsuse järgi vastavalt KrK §-le 41 peab kriminaaltoimikus olema ka

varasema kohtuotsuse koopia.

Põhjendamatu on kassatsioonprotestis esitatud prokuröri seisukoht, et varasema kohtuotsuse koopiat võib

asendada nii karistatuse õiend kui kohtualuse sellekohased ütlused. Põhjendamatu on ka kassatsioonprotestis

sisalduv uue otsuse tegemise taotlus: vastavalt AKKS § 64 p-le 3 saab Riigikohus teha vaid süüdimõistetu

olukorda kergendava uue otsuse.

Vaatamata eeltoodule ei saa nõustuda sellega, et ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtuotsuse

karistuste liitmise osas vastavalt KrK §-le 41, kui kriminaaltoimikus puudub varasem kohtuotsus. Lähtudes

kriminaaltoimikus sisalduvast karistatuse õiendist oleks ringkonnakohus otsuse tegemiseks pidanud välja

nõudma Valga Maakohtu 27. mai 1993. a otsuse.

Süüdimõistetu M. M. kassatsioonkaebuse rahuldamiseks ja tema karistuse kergendamiseks puudub õiguslik

alus.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3, § 63 p-st 1, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada osaliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 1996. a otsus M. M.

karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale kohtule.

2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 28. mail 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe