3-1-1-58-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedkriminaalasja L. P. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p.-de 1, 2, 3 järgi Kriminaalasi vaadati läbi AKKS § 40 lg 2 alusel piiramatu kassatsiooni õiguse korras.
Legislator headnote
AI generated3-1-1-58-96 · Riigikohus: nendelt raha. Raha mittesaamisel peksid L. P. ja U. S. kannatanuid rusikaga näkku. L. P. lõi kaks korda J. G.
Full text
3-1-1-58-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 21. mail 1996.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ning Jüri Rätsep vaatas
avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi
kriminaalasja L. P. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p.-de 1, 2, 3 järgi
ning U. S. süüdistuses KrK §-de 15 lg 2 ja 141 lg 2 p.-de 1, 2, 3 järgi.
Kriminaalasi vaadati läbi AKKS § 40 lg 2 alusel piiramatu kassatsiooni õiguse korras.
Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et L. P. ja U. S. tunnistati Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995.a
otsusega süüdi KrK §-de 15 lg 2 ning 141 lg 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi. L. P. karistati vabadusekaotusega kuus
aastat ja kuus kuud kinnises vanglas ja U. S. kuueaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. L. P. ja U. S.
tunnistati süüdi selles, et nad 30. detsembril 1994. a kella 19.30 paiku eelneval kokkuleppel ja koos tungisid
X X tn. ja X mnt. nurga lähedal autobussipeatuses kallale J. G. ja eeluurimisel tuvastamata isikule, nõudes
nendelt raha. Raha mittesaamisel peksid L. P. ja U. S. kannatanuid rusikaga näkku. L. P. lõi kaks korda J. G.
noaga, tekitades talle kergeid terviserikkega kehavigastusi ning loopis kannatanuid kividega. Kuritegu jäi
lõpule viimata L. P.ja U. S. tahtest mitteolenevatel põhjustel, sest politsei pidas nad kinni.
Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995.a otsuse peale esitasid süüdimõistetud apellatsioonkaebused, milles
nad vaidlustasid enda süüdimõistmise röövimises. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. oktoobri 1995.a otsusega tühistati linnakohtu otsus. Ringkonnakohus tunnistas L. P. süüdi KrK § 195 lg 3
järgi ja teda karistati neljaaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. KrK § 40 lg 3 alusel loeti selle
karistusega kantuks Harju Maakohtu 26. mai 1995.a otsusega L. P. mõistetud karistus. U. S. tunnistati süüdi
KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolm aastat ja kuus kuud kinnises vanglas.
Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1995.a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu L. P.,
milles ta taotles mõistetud karistuse vähendamist ja kassatsioonprotesti Riigiprokuröri asetäitja J. Naaber, kes
taotles otsuse tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1996.a otsusega jäeti L. P. kassatsioonkaebus rahuldamata, kuid
rahuldati prokuröri protest. Riigikohus oli seisukohal, et kuriteolise käitumise kvalifitseerimist röövimisena
ei välista iseenesest asjaolu, et isikul on kuriteo toimepanemisel endal piisavalt raha ja ta pöördub kannatanu
poole suhteliselt väikest summat nõudes. Kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna
Ringkonnakohtusse.
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas 7. märtsil 1996.a kriminaalasja ja jättis muutmata
Tallinna Linnakohtu 18. augusti 1995.a otsuse L. P. ja U. S. süüdimõistmises ja karistamises KrK §-de 15
lg 2 ja 141 lg 2 p.-de 1, 2, 3 järgi.
Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid L. P. ja U. S. kassatsioonkaebused, milles nad taotlevad
ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kriminaalasja igakülgset arutamist ja õiglase karistuse mõistmist.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, et
avaldused ei kuulu rahuldamisele,
l e i d i s:
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 1996.a otsuses on igakülgselt ja motiveeritult
põhjendatud, miks ringkonnakohus nõustus linnakohtu poolt L. P. ja U. S. poolt toimepandud kuriteo
juriidilise kvalifikatsiooniga ja mõistetud karistusega. Mõlemale kohtualusele on mõistetud karistus
sanktsioonis ettenähtud karistuse alammäära piires ja kassatsioonkaebustes pole esitatud erandlikke
asjaolusid, mis oluliselt vähendaksid kuriteo raskust ning võimaldaksid mõista karistuse alla alammäära.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 1996.a otsus L. P. ja U. S.
süüdistusasjas muutmata.
2. Kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.
Otsus jõustub 21. mail 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Jüri Ilvest
Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep