Legislator Case Law & Legislation
3-2-2-8-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.2.8.96.191 AI generated

3-2-2-8-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-2-8-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

kinnitavad või lükkavad ümber kohtu poolt arutatud fakte. Keeleteadlase filoloogiline arutelu oleks võinud esitada asja kohtulikul arutamisel enne kohtuotsuste tegemist. Selline teave ei ole uus

Legislator headnote

AI generated

3-2-2-8-96 · Riigikohus: Keeleteadlase filoloogiline arutelu oleks võinud esitada asja kohtulikul arutamisel enne kohtuotsuste tegemist. Selline teave ei ole uus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-2-8-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 15. mail 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja A.

Gamazini osavõtul ja tõlk L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 6. mail 1996. a.

Aleksandr Gamazini teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20.

märtsi 1995. a. otsuse Aleksandr Gamazini hagis AS-i Teleruss ja ajalehe "Russki Telegraf"

peatoimetaja vastu au ja väärikuse kaitseks ning 2000 krooni väljamõistmiseks.

3. oktoobril 1994. a. esitatud hagis palus Aleksandr Gamazin tunnistada tegelikkusele mittevastavaks

ja tema au teotavaks andmed, mis avaldati 10. septembril 1994. a. ajalehes Russki Telegraf ilmunud

artiklis pealkirjaga " Juhtiva ideoloogia peamiseks argumendiks on alati olnud kaitsepolitsei" ning

nende ümberlükkamiseks avaldada vastavasisuline vabandus ja välja mõista 2000 krooni ajalehe

peatoimetajalt tekitatud moraalse kahju osaliseks hüvitamiseks.

Tallinna Linnakohtu 19. jaanuari 1995. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 1995. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on hinnanud tõendeid õigesti. Ajaleheartiklis ei ole hagejat

nimetatud pealekaebajaks. See sõna on kontekstist eraldi välja toodud. Samuti ei ole hagejat

nimetatud teisitimõtlejate väljaselgitajaks. Vaidlusalust artiklit tuleb võtta toimetuse arvamusena ja

sellises sõnastuses on see artiklis ka väljendatud. Kohus on asja läbi vaadanud hagi ulatuses.

29. veebruaril 1996. a. esitatud teistmisavalduses palus A. Gamazin kohtuotsuse tühistada ning teha

uus otsus rahuldades hagi, sest on ilmnenud uued asjaolud, mida ei olnud kohtuotsuse tegemise ajal.

Selliseks asjaoluks on Tartu Ülikooli vene keele kateedri professor Külmoja filoloogiline kokkuvõte

ajaleheartiklitele, milles avaldati tegelikkusele mittevastavad ja hageja au teotavad andmed.

Kolleegiumi istungil palus A. Gamazin teistmisavalduse rahuldada.

Kolleegium leidis, et kohtuotsuse teistmiseks ei ole alust.

TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude

ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud

asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Sellest

tulenevalt ei saa teistmise aluseks olla peale kohtuotsuse tegemist ilmsiks tulnud tõendid, mis

kinnitavad või lükkavad ümber kohtu poolt arutatud fakte. Keeleteadlase filoloogiline arutelu

ajaleheartiklite sisu kohta on teave (seadusega sätestatud protsessivormis esitatuna ka tõend), mida

oleks võinud esitada asja kohtulikul arutamisel enne kohtuotsuste tegemist. Selline teave ei ole uus

asjaolu, mis ei olnud ega võinudki hagejale teada olla.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-st 354 lg. 3 kolleegium

m ä ä r a s:

Jätta Aleksandr Gamazini avaldus Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 1995. a. otsuse

teistmiseks rahuldamata.

Eesistuja J.Luik

Liikmed: H.Jõks, T.Vernik