3-1-1-50-96 · Riigikohus

3-1-1-50-96 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. mail 1996.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Lea Kalm ning Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. R. süüdistuses KrK §-de 144, 184 lg 1 ja 197 lg 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa vandeadvokaat Rein Kiviloo ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohtu 20. detsembri 1995.a otsusega tunnistati A. R. süüdi KrK § 197 lg 3 järgi ja teda karistati kolmeaastase vabadusekaotusega; süüdimõistmisel KrK § 144 järgi karistati teda üheaastase vabadusekaotusega ja süüdimõistmisel KrK § 184 lg 1 järgi karistati teda kolmekuulise arestiga. KrK § 40 alusel loeti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kolm aastat vabadusekaotust tingimisi KrK § 47 sätete kohaldamisega ühe aastase katseajaga. A. R. süü tuvastati ärandamises KrK § 197 lg 3 järgi selles, et tema, olles alkoholijoobes, 9. märtsil 1995.a kella 02.00 paiku Tallinnas klubi X juures, ähvardusega kasutada elule ja tervisele ohtlikku vägivalda, ärandas ajutise kasutamise eesmärgil mootorsõiduki. Takso ärandamiseks lõi A. R. taksojuht G. G.-d ja ähvardades kasutada püstolit, sõitis taksoga edasi 100 m. KrK § 184 lg 1 järgi mõisteti ta süüdi selles, et ähvardas tappa ja kasutada tulirelva tema tegevust tõkestada püüdvate isikute suhtes. KrK § 144 järgi tuvastati tema süü selles, et samal ajal ja samas kohas rikkus ta tahtlikult võõrast vara, sõites vastu seina eelnevalt G. G. ärandatud sõiduautoga, tekitades kannatanule materiaalse kahju 50 000 kr. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium arutas 29. veebruaril 1996.a kriminaalasja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo apellatsioonkaebuse alusel ja jättis linnakohtu otsuse muutmata. Riigikohtusse esitatud kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistamist kriminaalprotsessiseaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassaatori arvates on ringkonnakohus rikkunud AKKS §-s 20 lg 1 sätestatud kriminaalasja läbivaatamise ulatuse nõuet ja jätnud apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimused, mis käsitlesid olulisi kriminaalprotsessi seaduse rikkumisi, lahendamata. Ringkonnakohtu otsuses toodud järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, mis omakorda on kaasa toonud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. A. R.-l puudus soov taksot ärandada, samuti ei kasutanud ta relva kellegi ähvardamiseks, vaid enese kaitsmiseks taksojuhtide vastu. Taksoga vastu seina sõitmine oli tingitud vältimaks inimestele pealesõitu, mitte vara tahtlikuks rikkumiseks. Seega puudub süüdimõistetu tegevuses kuriteo koosseis. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu A. R. kaitsja vandeadvokaat R. Kiviloo seletuse, milles ta toetas kassatsioonkaebust ja taotles alternatiivselt Riigikohtul uue otsuse tegemist, millega süüdimõistetu olukorda ei halvendata, ning prokurör M. Püssi arvamuse, kes leidis, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele, t u v a s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. veebruari 1996.a otsuse motiveerivas osas on vastavalt AKKS §-le 29 lg 4 ära näidatud, millises süüdistuses ringkonnakohus A. R.-i süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb, samuti motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nendele tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseteks kohtualuse ja tunnistaja R. M.-i ütlused. Ringkonnakohtu otsuses käsitletakse eraldi iga A. R.-le süüksarvatud kuritegu ja seega on täidetud nõuded kohtuotsuse motiveeriva osa sisu kohta. Riigikohus nõustub kassatsioonkaebuses osundatuga, et linnakohus ei ole otsuses täpselt järginud KrMK § 274 p.-des 3 ja 4 sätestatut, kuid kuna ringkonnakohus on esinenud vea parandanud ja Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi ringkonnakohtu otsuse, siis puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks kriminaalprotsessi seaduse olulise rikkumise tõttu.

AKKS §-st 65 lg 4 kohaselt ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid ja seetõttu lähtub kriminaalkolleegium linnaja ringkonnakohtus tuvastatud asjaoludest ning nõustub õigusliku hinnanguga A. R. tegevuse kvalifitseerimisel KrK §-de 144 ja 184 lg 1 järgi. Samas ei nõustu Riigikohus A. R. tegevuse kvalifitseerimisega ärandamisena, millega kaasnes ähvardus kasutada elule ja tervisele ohtlikku vägivalda. KrK § 197 lg 3 mõttes peab selline vägivald või ähvardus olema suunatud mootorsõiduki enda valdusesse saamisele. A. R. ei kasutanud relva auto ärandamiseks, vaid ähvardas relvaga tema õiguserikkumist takistada püüdnud isikuid, milline tegevus kvalifitseeriti eraldi kuriteona KrK § 184 lg 1 järgi. Kuna A. R. oli ärandamisele eelnevalt löönud taksojuhti näkku, siis on tema tegevuses KrK § 197 lg 2 p. 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo - elule ja tervisele mitteohtliku vägivallaga ärandamise tunnused. Ümberkvalifitseerides A. R.-le inkrimineeritud ärandamise enamohtlikult koosseisult vähemohtlikule koosseisule, peab Riigikohus vajalikuks vähendada ka A. R.-le mõistetud karistust. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja eriti selle laadi, mis väljendus kohtualuse küünilises ja üleolevas käitumises, peab kriminaalkolleegium vajalikuks karistada A. R.-i ärandamise eest vabadusekaotusega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS §-dest 43 lg 2, 63 p. 3, 64 p.1 ja 3 ning 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. veebruari 1996.a otsus A. R. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 197 lg 3 järgi, samuti kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse osas. 2. Tunnistada A. R. süüdi KrK § 197 lg 2 p. 3 järgi ja karistada teda üheaastase vabadusekaotusega. Kuritegude kogumi eest mõista lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel üks aastat vabadusekaotust. KrK § 47 lg 1 sätete alusel üheaastast vabadusekaotust tingimuslikult mittekohaldada üheaastase katseaja jooksul. 3. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. 4. Kaitsja kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt, kautsjon tagastada. Otsus jõustub 14. mail 1996.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep