Legislator Case Law & Legislation
3-2-3-14-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.3.14.96.174 AI generated

3-2-3-14-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-3-14-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. aprillil 1996. a.

Legislator headnote

AI generated

3-2-3-14-96 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. aprillil 1996. a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-3-14-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 9. mail 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja

esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. aprillil 1996. a.

RAS-i Estimpeks kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 15. detsembri

1995. a. otsuse RAS-i Estimpeks hagis AS-i Amerest Hotels vastu tehingu kehtetuse

tunnistamise nõudes.

Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1994. a. otsuse kohaselt palus AS Amerest Hotels 15. juuni

1992. a. kirjaga hagejalt finantsabi 200 000 USD ulatuses välislaenu viibimisest tekkinud raske

majandusliku olukorra tõttu ning lubas laenu tagastada hageja poolt määratud tähtajal. Kostja laenu

tagastanud ei ole ning käsitleb 706 095 krooni sellest summast oma 12. jaanuari 1993. a. kirjale RAS-

i Estimpeks poolt tehtud resolutsiooni kohaselt tagastamatu finantsabina. Seda kirja hageja

asjaajamises registreeritud ei ole ning hageja töötajad ei tea vaidlusalusest kirjast ega sellel olevast

resolutsioonist.

Hageja leidis, et RAS Estimpeks ei võinud riigi kui omaniku vara nii suures ulatuses ainuisikulise

otsusega kinkida, mistõttu tehing sooritati riigi ja ühiskonna huvide vastaselt. TsK § 52 ja 260 lg. 1

alusel palus hageja tunnistada tehing kostjale tagastamatu finantsabi andmiseks 706 095 krooni

ulatuses kehtetuks, kuna kinkelepingsummaga üle 50 krooni peab olema notariaalselt tõestatud.

Juhindudes TsK §-st 260 lg. 1 ja TsÜS §-st 66 lg. 2 jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata.

Linnakohtu otsuse kohaselt leidis asja menetluse käigus tõendamist, et poolte vahel sõlmiti kirjalik

tehing 12. jaanuaril 1993. a. kostjale tagastamatu finantsabi andmiseks 706 095 krooni ulatuses, mis

finantsdokumentides on fikseeritud laenuna ning hageja hilisemas käsitluses on kingitus. Vaidlusalust

tehingut ei ole nõuetekohaselt vormistatud ei kinke- ega laenulepinguna ning seetõttu ei saa seda kui

kinkelepingut kehtetuks tunnistada. Tehingu tegemise ajal kehtinud VKK Estimpex põhikiri andis

peadirektorile õiguse käsutada kehtiva seadusandluse kohaselt väliskaubanduskoondise vara ning

sooritada tehinguid. Vaidlusalune finantsabi andmine on vaieldamatult tehing. Tagastamatu finantsabi

andmine on seletatav sellega, et VKK Estimpex oli AS-i Amerest Hotels üks asutajaliikmeid. Kostja

12. jaanuari 1993. a. kirja mittekajastumine hageja asjaajamises näitab seda, et ettevõttesisene

töökorraldus ei olnud nõuetekohane. Hageja viite TsK §-le 52 jättis kohus tähelepanuta, kuna

nimetatud paragrahv on 1. septembrist 1994. a. kehtetu ning hageja hagi alust muutnud ei ole.

Kohtuvigade parandamise avalduses palub RAS Estimpex linnakohtu otsus tühistada ning teha uus

otsus, millega hagi rahuldada. Avaldaja leiab, et otsuse tegemisel rikuti kehtivaid materiaalõiguse

norme. Kohus väidab, et kuna tehingut ei vormistatud ei kinke- ega laenulepinguna, ei saa tehingut

kui kinkelepingut kehtetuks tunnistada. Samas leiti, et finantsabi osutamine oli tehing, kuid jäeti

kvalifitseerimata, mis liiki tehing poolte vahel tehti. Kohus on meelevaldselt tõlgendanud Estimpeksi

põhikirja, sest see andis peadirektorile õiguse teostada tehinguid vaid tavapärase majandamise

mõttes, millele 706 095 krooni riigi vara ärakinkimine ei vasta. Samuti on väär kohtu seisukoht TsK §

52 kohaldamise osas, sest kohus oleks pidanud rakendama finantsabi andmise aja seadust ning sel

ajal TsK § 52 kehtis.

Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus kuulub TsKS § 347 p. 1 alusel muutmisele põhjenduste osas

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Linnakohtu otsuses on tuvastatud, et 15. juuni 1992. a. kirjaga taotles kostja hagejalt laenu 200 000

USA dollarit. See summa kanti üle 16. juunil 1992. a. ja kostjal lasus kohustus laen tagastada.

Laenusumma 200 000 USA dollari tagastamise nõude esitas hageja kostjale 27. jaanuaril 1993. a.

Sama kuupäevaga kirjalikus vastuses teatas kostja, et eeltoodud summa tagastamine on hetkel

võimatu seoses moratooriumiga Tartu Kommertspangas. Raha vabanemisel kohustus kostja selle

hagejale üle kandma. Eeltoodust tuleneb, et kogu 200 000 USA dollarit käsitlesid pooled laenuna ka

27. jaanuaril 1993. a. Ekslik on seisukoht, et kostja 12. jaanuari 1993. a. kirja ja sellel oleva hageja

peadirektori resolutsiooniga "nõus" muutus 706 095 krooni kogu laenusummast tagastamatuks

finantsabiks või kinkeks. Nimetatud kirjas teatas kostja osa raha külmutamisest Tartu

Kommertspangas ja selles osas tasaarvestuse tegemise soovist. Samuti teatati, et vastavalt

pooltevahelisele eelnevale kokkuleppele on kostja poolt kasutatud tagastamatu finantsabina 706 095

krooni hotelliprojekti käigus tekkinud kulutuste katteks. TsK § 238 lg. 1 alusel võib kohustis lõppeda

poolte kokkuleppel kas kreeditori loobumisel oma nõudest või esialgse kohustise asendamisel uuega.

Poolte kokkulepe kohustise lõpetamiseks peab vastama seadusega tehingutele kehtestatud

vorminõuetele. Poolte tahe ühe kohustise asendamiseks teisega peab olema selgelt väljendatud ning

endine kohustis lõpeb hetkest, mil uus kohustis omandab juriidilise jõu. 12. jaanuari 1993. a. kiri ja

sellel olev resolutsioon ei ole käsitletavad hageja loobumisena oma laenulepingust tulenevast nõudest

ega laenulepingust tuleneva kohustise asendamisena teise kohustisega eelkõige seetõttu, et kiri ei

sisalda ei nõudest loobumist ega kohustiste asendamise kokkulepet. Kirjas viidatakse mingile

varasemale kokkuleppele. See kiri ei lõpetanud laenulepingust tulenevat kostja kohustist ning antud

asjaoludel ei tõusetu küsimust hageja peadirektori volitustest. Laenu tagastamist pole hagis nõutud.

Eeltoodud põhjustel tuleb TsK §-de 260 lg. 1 ja 52 alusel tagastamatu finantsabi andmise tehingu

kehtetuks tunnistamise hagi rahuldamata jätta.

Väär on linnakohtu seisukoht, et et enne 1. septembrit 1994. a. tehtud tehingute suhtes ei ole

kohaldatav TsK § 52. Tulenevalt TsÜS §-st 175 on enne 1. septembrit 1994. a. tehtud tehingute

kehtetuse otsustamisel kohaldatav TsK § 52.

Juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1994. a. otsus muuta põhjenduste osas ja jätta RASi

Estimpex hagi AS-i Amerest Hotels vastu tehingu kehtetuse tunnistamise nõudes rahuldamata

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses toodud põhjustel.

Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada osaliselt.

Tagastada RAS-le Estimpeks 06.02.1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed H. Jõks, T. Vernik