3-2-3-14-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. aprillil 1996. a.
Legislator headnote
AI generated3-2-3-14-96 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. aprillil 1996. a.
Full text
3-2-3-14-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 9. mail 1996. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja
esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. aprillil 1996. a.
RAS-i Estimpeks kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 15. detsembri
1995. a. otsuse RAS-i Estimpeks hagis AS-i Amerest Hotels vastu tehingu kehtetuse
tunnistamise nõudes.
Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1994. a. otsuse kohaselt palus AS Amerest Hotels 15. juuni
1992. a. kirjaga hagejalt finantsabi 200 000 USD ulatuses välislaenu viibimisest tekkinud raske
majandusliku olukorra tõttu ning lubas laenu tagastada hageja poolt määratud tähtajal. Kostja laenu
tagastanud ei ole ning käsitleb 706 095 krooni sellest summast oma 12. jaanuari 1993. a. kirjale RAS-
i Estimpeks poolt tehtud resolutsiooni kohaselt tagastamatu finantsabina. Seda kirja hageja
asjaajamises registreeritud ei ole ning hageja töötajad ei tea vaidlusalusest kirjast ega sellel olevast
resolutsioonist.
Hageja leidis, et RAS Estimpeks ei võinud riigi kui omaniku vara nii suures ulatuses ainuisikulise
otsusega kinkida, mistõttu tehing sooritati riigi ja ühiskonna huvide vastaselt. TsK § 52 ja 260 lg. 1
alusel palus hageja tunnistada tehing kostjale tagastamatu finantsabi andmiseks 706 095 krooni
ulatuses kehtetuks, kuna kinkelepingsummaga üle 50 krooni peab olema notariaalselt tõestatud.
Juhindudes TsK §-st 260 lg. 1 ja TsÜS §-st 66 lg. 2 jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata.
Linnakohtu otsuse kohaselt leidis asja menetluse käigus tõendamist, et poolte vahel sõlmiti kirjalik
tehing 12. jaanuaril 1993. a. kostjale tagastamatu finantsabi andmiseks 706 095 krooni ulatuses, mis
finantsdokumentides on fikseeritud laenuna ning hageja hilisemas käsitluses on kingitus. Vaidlusalust
tehingut ei ole nõuetekohaselt vormistatud ei kinke- ega laenulepinguna ning seetõttu ei saa seda kui
kinkelepingut kehtetuks tunnistada. Tehingu tegemise ajal kehtinud VKK Estimpex põhikiri andis
peadirektorile õiguse käsutada kehtiva seadusandluse kohaselt väliskaubanduskoondise vara ning
sooritada tehinguid. Vaidlusalune finantsabi andmine on vaieldamatult tehing. Tagastamatu finantsabi
andmine on seletatav sellega, et VKK Estimpex oli AS-i Amerest Hotels üks asutajaliikmeid. Kostja
12. jaanuari 1993. a. kirja mittekajastumine hageja asjaajamises näitab seda, et ettevõttesisene
töökorraldus ei olnud nõuetekohane. Hageja viite TsK §-le 52 jättis kohus tähelepanuta, kuna
nimetatud paragrahv on 1. septembrist 1994. a. kehtetu ning hageja hagi alust muutnud ei ole.
Kohtuvigade parandamise avalduses palub RAS Estimpex linnakohtu otsus tühistada ning teha uus
otsus, millega hagi rahuldada. Avaldaja leiab, et otsuse tegemisel rikuti kehtivaid materiaalõiguse
norme. Kohus väidab, et kuna tehingut ei vormistatud ei kinke- ega laenulepinguna, ei saa tehingut
kui kinkelepingut kehtetuks tunnistada. Samas leiti, et finantsabi osutamine oli tehing, kuid jäeti
kvalifitseerimata, mis liiki tehing poolte vahel tehti. Kohus on meelevaldselt tõlgendanud Estimpeksi
põhikirja, sest see andis peadirektorile õiguse teostada tehinguid vaid tavapärase majandamise
mõttes, millele 706 095 krooni riigi vara ärakinkimine ei vasta. Samuti on väär kohtu seisukoht TsK §
52 kohaldamise osas, sest kohus oleks pidanud rakendama finantsabi andmise aja seadust ning sel
ajal TsK § 52 kehtis.
Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus kuulub TsKS § 347 p. 1 alusel muutmisele põhjenduste osas
materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
Linnakohtu otsuses on tuvastatud, et 15. juuni 1992. a. kirjaga taotles kostja hagejalt laenu 200 000
USA dollarit. See summa kanti üle 16. juunil 1992. a. ja kostjal lasus kohustus laen tagastada.
Laenusumma 200 000 USA dollari tagastamise nõude esitas hageja kostjale 27. jaanuaril 1993. a.
Sama kuupäevaga kirjalikus vastuses teatas kostja, et eeltoodud summa tagastamine on hetkel
võimatu seoses moratooriumiga Tartu Kommertspangas. Raha vabanemisel kohustus kostja selle
hagejale üle kandma. Eeltoodust tuleneb, et kogu 200 000 USA dollarit käsitlesid pooled laenuna ka
27. jaanuaril 1993. a. Ekslik on seisukoht, et kostja 12. jaanuari 1993. a. kirja ja sellel oleva hageja
peadirektori resolutsiooniga "nõus" muutus 706 095 krooni kogu laenusummast tagastamatuks
finantsabiks või kinkeks. Nimetatud kirjas teatas kostja osa raha külmutamisest Tartu
Kommertspangas ja selles osas tasaarvestuse tegemise soovist. Samuti teatati, et vastavalt
pooltevahelisele eelnevale kokkuleppele on kostja poolt kasutatud tagastamatu finantsabina 706 095
krooni hotelliprojekti käigus tekkinud kulutuste katteks. TsK § 238 lg. 1 alusel võib kohustis lõppeda
poolte kokkuleppel kas kreeditori loobumisel oma nõudest või esialgse kohustise asendamisel uuega.
Poolte kokkulepe kohustise lõpetamiseks peab vastama seadusega tehingutele kehtestatud
vorminõuetele. Poolte tahe ühe kohustise asendamiseks teisega peab olema selgelt väljendatud ning
endine kohustis lõpeb hetkest, mil uus kohustis omandab juriidilise jõu. 12. jaanuari 1993. a. kiri ja
sellel olev resolutsioon ei ole käsitletavad hageja loobumisena oma laenulepingust tulenevast nõudest
ega laenulepingust tuleneva kohustise asendamisena teise kohustisega eelkõige seetõttu, et kiri ei
sisalda ei nõudest loobumist ega kohustiste asendamise kokkulepet. Kirjas viidatakse mingile
varasemale kokkuleppele. See kiri ei lõpetanud laenulepingust tulenevat kostja kohustist ning antud
asjaoludel ei tõusetu küsimust hageja peadirektori volitustest. Laenu tagastamist pole hagis nõutud.
Eeltoodud põhjustel tuleb TsK §-de 260 lg. 1 ja 52 alusel tagastamatu finantsabi andmise tehingu
kehtetuks tunnistamise hagi rahuldamata jätta.
Väär on linnakohtu seisukoht, et et enne 1. septembrit 1994. a. tehtud tehingute suhtes ei ole
kohaldatav TsK § 52. Tulenevalt TsÜS §-st 175 on enne 1. septembrit 1994. a. tehtud tehingute
kehtetuse otsustamisel kohaldatav TsK § 52.
Juhindudes TsKS §-st 357 ja 354 lg. 2, kolleegium
o t s u s t a s:
Tallinna Linnakohtu 15. detsembri 1994. a. otsus muuta põhjenduste osas ja jätta RASi
Estimpex hagi AS-i Amerest Hotels vastu tehingu kehtetuse tunnistamise nõudes rahuldamata
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses toodud põhjustel.
Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada osaliselt.
Tagastada RAS-le Estimpeks 06.02.1996. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
Eesistuja J. Luik
Liikmed H. Jõks, T. Vernik