3-2-3-12-96 · Riigikohus

3-2-3-12-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 10. aprillil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, Valga

Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat A.Kulli osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1. aprillil

1996. a.

Valga Linnavalitsuse kohtuvigade parandamise avalduse alusel Valga Maakohtu 25. oktoobri

1995. a. otsuse Malle Järviku hagis Tatjana Karpina ja Tamara Karpina vastu eluruumi

üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks.

Valga Linnavalitsuse 21. septembri 1993. a. määrusega nr. 285 tagastati Malle Järvikule elamu Valgas

Võru tn. 17. 1. novembril 1993. a. sõlmis Malle Järvik Tatjana Karpinaga tähtajalise üürilepingu

üheks aastaks korteri Võru 17-1 kasutamiseks, mille kohaselt lepingujärgseid kohustusi

nõuetekohaselt täitnud üürnikul on lepingu tähtaja möödumisel eesõigus uue üürilepingu

sõlmimiseks, välja arvatud juhtudel, kui üürnik jättis korduvalt täitmata oma lepingujärgsed

kohustused või rikkus lepingutingimusi või kui üüritud eluruum on elamiseks vajalik omanikule või

tema perekonnaliikmetele.

9. novembril 1994. a. esitatud hagis palus Malle Järvik kostjad korterist välja tõsta ES § 33 alusel

ilma teist eluruumi vastu andmata, kuna lepingutähtaeg on lõppenud. Kostjad on kaotanud eesõiguse

uue lepingu sõlmimiseks, sest nad ei ole korralikult täitnud lepingujärgseid kohustusi ja hagejal on

endal korterit vaja.

Valga Maakohtu 31. oktoobri 1995. a. otsusega hagi rahuldati. Kohus otsustas üürilepingu lõpetada

seoses tähtaja möödumisega ja kostjad koos nendega elavate isikutega korterist välja tõsta. Ühtlasi

kohustati Valga Linnavalitsust kostjatele vastu andma elamispind, mis vastaks ES § 56 nõuetele.

Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud kostjate poolt üürilepingu tingimuste rikkumine. Küll

aga tuleb hagi rahuldada ES § 33 lg 1 p 2 alusel, kuna eluruum on elamiseks vajalik hagejale endale.

Eluruumist väljatõstmisel lasub kohalikul omavalitsusel kohustus eluruumi vastuandmiseks.

2. jaanuaril 1996. a. esitas Valga Linnavalitsus kohtuvea parandamise avalduse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada, sest kohus rikkus protsessiõigusnormi jättes protsessi kaasamata

linnavalitsuse, kuid kohustas linnavalitsust kostjatele korteri andma. Kohus rikkus

protsessiõigusnormi ka sellega, kui pidas ilma ühelegi tõendile toetumata vaidlusalust eluruumi

vajalikuks hagejale. Tatjana Karpina kirjutas 1-aastasele üürilepingule alla pettuse mõjul, sest seadus

seob tagastatud majade üürilepingud 3-aastase tähtajaga. Pealegi pole hagejale korterit elamiseks

vaja. Vaidlusaluse elamu kahest korterist on üürnikud juba välja tõstetud. 1993. a. eraldati hagejale

korter Valgas Allika 2-4, tema ainsaks perekonnaliikmeks on poeg. Peale selle ostis hageja 3-toalise

korteri Valgas Tähe 16 A - 61. Seega on hagejal elamispinna vajadus igati rahuldatud. Kohus

kohaldas vääralt materiaalõigusnormi.

Vastuses kaebusele leidis Malle Järvik, et kohtuotsus on õige. Korter on omanikule vajalik ja pole

öeldud, millega peaks seda vajadust tõendama. Pealegi on majal kaks omanikku ja kummalgi on

korterit vaja. Üürilepingule alla kirjutades oli kostjal piisavalt mõtlemisaega ja pettusega pole

tegemist. Hageja vahetas Allika 2-4 korteri 3-toalise korteri vastu Tähe 16 A - 61, mille erastas.

Hageja ei ole kedagi varem korterist välja tõstnud.

Kolleegiumi istungil palus Valga Linnavalitsuse esindaja maakohtu otsuse tühistada. Valga

Linnavalitsusele ei saa kohtuotsusega panna kohustust kostjatele eluruumi vastuandmiseks nende

väljatõstmise korral hagejale kuuluvast majast. Kui aga maakohus leidis, et seadusest tulenevalt tekib

linnavalitsusel kohustus anda hagejale korter, siis tulnuks linnavalitsus protsessi kaasata, et viimane

saanuks oma vastuväiteid ja tõendeid esitada.

Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaal- ja protsessiõigusnormi rikkumise

tõttu.

ES § 33 lg 2 kohaselt, kui kohus teeb otsuse uue üürilepingu sõlmimisest keeldumise kohta põhjusel,

et eluruum on elamiseks vajalik üürile andjale endale või tema perekonnaliikmetele (ES § 33 lg 1 p

2), siis kuuluvad üürnik ja temaga koos elavad isikud väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata.

Sellel alusel väljatõstmise korral lasub kohalikul omavalitsusel kohustus ES §-le 56 vastava eluruumi

vastuandmiseks juhul, kui eluruum, millest välja tõsteti, oli riiklikus või munitsipaalomandis. Kui

kohalikul omavalitsusel puuduvad võimalused eluruumi vastuandmiseks, on tal õigus taotleda riigilt

vahendeid vastavate eluruumide väljaehitamiseks.

Kolleegium leidis, et kohalikule omavalitsusele kohustuse panemine teise eluruumi vastuandmiseks

on tulevikuline ja deklaratiivne. ES § 33 lg 2 ei sea väljatõstmise otsustamist sõltuvusse sellest, kas

kohalikul omavalitsusel on kohe vastu anda teine eluruum või mitte. Kohustus anda üürnikule ja

temaga koos elavatele isikutele vastu teine eluruum on pandud kohalikule omavalitsusele seadusega.

TsKS § 70 lg. 6 kohaselt on pooltel õigus nõuda kohtuotsuse sundtäitmist. Maakohus eksis, kui pani

linnavalitsusele kohustuse kostjatele korteri vastuandmiseks. Selline otsus ei ole täidetav sunniga, mis

on ette nähtud kohtuotsuse täitmiseks. Seega ES §-s 33 lg.2 sätestatud kohustuse kordamine

kohtuotsuse resolutsioonis on väär.

TsKS § 76 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet vaidluseseme suhtes, astuda asjasse

hageja või kostja poolel kuni kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus, kui selles asjas

kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ja õigussuhted võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe

poole suhtes. Teda võidakse kaasata osa võtma ka poolte taotlusel või kohtu algatusel.

Kuna ES § 33 lg. 1 p. 2 ja 3 alusel eluruumist väljatõstmisel lasub linnavalitsusel seadusjärgne

kohustus anda kostjatele vastu eluruum, siis neil alustel väljatõstmise asjades tuleb kolmanda isikuna

kostja poolel kaasata kohalik omavalitsus. Kohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid jättes Valga

Linnavalitsuse kolmanda isikuna asjasse kaasamata, kuid otsustades tema õiguste ja kohustuste üle.

Protsessiosalisena olnuks linnavalitsusel võimalus esitada hagile vastuväiteid ja neid tõendada.

TsKS § 355 p 2 kohaselt võib protsessiosaline taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist,

kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud ja see rikkumine tõi kaasa või

võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Valga Linnavalitsuse kohtuvea parandamise avaldus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsKS §-dest 354 lg 2 ja 357 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Valga Maakohtu 25. oktoobri 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samasse kohtusse.

Valga Linnavalitsuse kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

Eesistuja H.Jõks

Liikmed: J.Luik, T.Vernik