3-2-1-53-96 · Riigikohus

3-2-1-53-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 10. aprillil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed P. Vaher ja T. Vernik, aktsiaseltsi

ASA Kindlustus esindaja vandeadvokaat L. Glikmani osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 1.

aprillil 1996. a.

AS-i ASA Kindlustus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19.

detsembri 1995. a. otsuse OÜ Eesti Börs hagis AS-i ASA Kindlustus vastu kindlustushüvitise

180 000 krooni nõudes.

Eesti Börs kindlustas 3. veebruaril 1994. a. sõiduauto Ford Explorer XLT registrimärk 900 AEL.

Vastavalt kindlustuslepingule kohustus kostja kindlustusjuhtumi saabumisel hagejale välja maksma

kindlustussumma 180 000 krooni, hageja aga kohustus tasuma kindlustusmakseid. 11. veebruaril

1995. a. tasus hageja kostjale tema arve alusel esimese kindlustusmakse 6 373 krooni. Teise poole

kindlustusmaksest, 6 373 krooni, pidi hageja tasuma 10. augustiks 1994. a., kuid ei tasunud. 19.

augustil 1994. a. purunes kindlustatud auto liiklusõnnetuses.

21. jaanuaril 1995. a. esitas Eesti Börs hagi ASA Kindlustuse vastu kindlustushüvitise

väljamõistmiseks, kuna kostja keeldus vabatahtlikult selle väljamaksmisest, põhjendades keeldumist

lepingu lõppemisega teise makseosa mittetasumise tõttu. Hageja väitel on kindlustusleping kehtiv,

kuna selles puudub kokkulepe, et leping lõpeb, kui kindlustusmakse on ettenähtud tähtajal ja suuruses

tasumata. Teist makseosa ei ole ta tasunud, kuna kostja on viivitanud vastava arve väljastamisega.

24. märtsi 1995. a. otsusega jättis Tallinna Linnakohus Eesti Börsi hagi rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 1995. a. otsusega linnakohtu otsus tühistati. Apellatsioonikohus

tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi summas 170 627 krooni. Apellatsioonikohus arvas 180 000

kroonisest kindlustussummast maha omavastutuse 3 000 krooni ja tasumata kindlustusmakse osa 6

373 krooni. Kostjalt nõuti hageja kasuks sisse 11 637 krooni 60 senti riigilõivu ja 6 490 krooni

esindajatasu katteks.

Riigikohus tühistas 8. novembri 1995. a. otsusega apellatsioonikohtu otsuse ning saatis asja uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Riigikohus leidis, et pooltevahelise kindlustuslepingu

tingimuse kohaselt kehtib leping temas fikseeritud perioodi lõpuni, kui on tasutud kindlustuspreemia.

Eeltoodust tuleneb üheselt, et kindlustuspreemia tasumata jätmisel leping lõpeb enne temas märgitud

tähtaja lõppu. See on kooskõlas KS §-ga 23 lg. 1 p. 3, mille kohaselt kindlustusleping lõpeb lepingus

ettenähtud tähtajal ja suuruses kindlustusmakse mittetasumise korral, kui lepingus on nii ette nähtud.

Vaidlust pole selle üle, et kindlustusmakse teise osa pidi hageja tasuma 10. augustiks 1994. a. Kui

kindlustusmakse on tähtaja jooksul tasumata, siis eeltoodud lepingutingimuse kohaselt leping lõpeb.

Riigikohus pidas põhjendamatuks hageja väidet, et kuna esimene osa kindlustusmaksest tasuti kostja

arve alusel, teise makseosa tasumiseks kostja arvet ei esitanud, siis rikkus lepingut kostja ja hagejal ei

olnud võimalik teha ülekannet ilma arveta. Eelnevat arve esitamise kohustust tingimuseks seatud ei

olnud. Maksekorraldusega tasumine lepingu alusel on võimalik ka ilma arveta.

Kuna poliisil oli märgitud, et ASA Kindlustus kindlustas sõiduki kehtivate kindlustuseeskirjade ja

avalduse alusel vastavalt poliisis kokkulepitule, siis pidas Riigikohus vajalikuks lepingupoolte

tegeliku tahte väljaselgitamist lepingu tõlgendamise kaudu.

Asja uuel läbivaatamisel apellatsioonikohtus linnakohtu 24. märtsi 1995. a. otsus tühistati.

Apellatsioonikohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Nõutud 180 000 kroonist arvati

maha hageja omavastutus 3000 krooni ja tasumata kindlustusmakse osa 6 373 krooni. Kostjalt

mõisteti välja hageja kasuks 170 627 krooni kindlustuslepingu järgi, 11 637.60 krooni riigilõivu

katteks ja 6490 krooni esindajatasu katteks.

Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt on KS § 22 lg. 1 järgi kindlustuspoliis

kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. Seega tõendab kindlustuspoliis kindlustuslepingu

sõlmimist selles märgitud tingimustel.

10. veebruaril 1994. a. poolte vahel sõlmitud kindlustuspoliisist nähtub, et ASA Kindlustus kindlustas

sõiduki kehtivate kindlustuseeskirjade ja avalduse alusel vastavalt poliisis kokkulepitule.

Kindlustuspoliisist ei tulene, et kindlustuse üldised eeskirjad terves mahus oleks selle lahutamatuks

osaks.

Kindlustuspoliisi tagaküljel on valik sätteid sõidukikindlustuse üldtingimustest ning seega saavad

ainult nimetatud sätted olla kohustuslikud pooltele. Nimetatud valik on esitatud kostja poolt. Poliisil

esitatud sätete tekst ei kattu 12 juhul vastavate sätetega üldtingumustes. Sõidukikindlustuse

üldtingimuste p. 9.3.3 kohaselt katkeb leping ennetähtaegselt, kui kindlustusvõtja ei tasu järjekordset

makseosa - päevast, mis järgneb viimasele maksetähtpäevale. Sel juhul oleks leping lõppenud 11.

augustil 1994. a. ning hagejal oleks olnud võimalik taotleda lepingu taasjõustumist 14 päeva jooksul,

kuna avarii toimus 19. augustil 1994. a. KS § 23 lg. 1 p. 3 kohaselt lõpeb kindlustusleping

kindlustusmakse mittetasumise korral lepingus ettenähtud tähtajal ja suuruses, kuilepingus on nii ette

nähtud.

Ringkonnakohus leidis, et pooled ei ole poliisis kokku leppinud lepingu ennetähtaegses lõpetamises

sõidukikindlustuse üldtingimuste p. 9.3.3 kohaselt. Poolte tahteavalduse kohaselt, mis avaldub ka

kindlustuspoliisist, oli ASA Kindlustuse vastutuse aeg 11. veebruarist 1994. a. kuni 10. veebruarini

1995. a.

Üldtingimuste p. 9.2 reguleerib lepingu kehtivust ning kindlustusmakse (preemia) tasumist, kuid

mitte lepingu ennetähtaegset lõpetamist ositi maksmisel makseosa mittetähtaegselt tasumisel. Hageja

poolt oli tasutud 10. veebruaril 1994. a. 6 373 krooni kindlustusmakse osana.

Kassatsioonkaebuses palub ASA Kindlustus apellatsioonikohtu otsuse tühistada TsKS §-de 301 lg. 1

ja 349 lg. 1 sätete olulise rikkumise ning KS §-de 4, 19, 21 lg. 1 ja 2, 22 lg. 1 ja 3, 23 lg. 1 p. 3, 33 lg.

1 p. 1, 3 ja lg. 2 väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on

eiranud TsÜS § 64 lg. 3, mille kohaselt tehingut tõlgendatakse kohustatud isiku kasuks. Eesti Börs ei

ole kassatsioonkaebusele vastanud.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada.

Rinkonnakohus on lepingu tõlgendamisel asunud õigesti seisukohale, et pooltele saavad olla

kohustuslikud ainult need sõidukikindlustuse üldtingimuste sätted, millised on väljavõttena

kindlustuspoliisi tagaküljel. Kindlusseadusega ei ole vastuolus poolte kokkulepe sõlmida

kindlustusleping poliisile kantud üldtingimuste kohaselt. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on

sõltumata sellest, kas need on poliisile kantud, üldtingimuste kõik sätted siis, kui kindlustusvõtja on

nendega tutvunud ning andnud allkirja nendega nõustumise kohta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus

tsiviilasjas nr. III-2/1-49/95).

Apellatsioonikohus rikkus TsKS § 349 lg. 1 nõuet, jättes otsuse tegemisel arvestamata, et nimetatud

sätte kohaselt on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbivaatavale

kohtule kohustuslikud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 1995. a. otsuses leiti, et

pooltevaheline kindlustusleping on lõppenud vastavalt lepingu tingimusele, mille kohaselt kehtib

leping temas fikseeritud perioodi lõpuni eeldusel, et on tasutud kindlustuspreemia. See on kooskõlas

KS §-ga 23 lg. 1 p. 3, milles sätestatakse, et lepingus ettenähtud tähtajal ja suuruses kindlustusmakse

mittetasumisel leping lõpeb, kui lepingus on nii ette nähtud.

Asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid ega muuta neile apellatsioonkohtus antud hinnangut.

TsKS § 346 p. 4 alusel teeb kassatsioonikohus uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Tulenevalt TsKS §-st 58 lg. 1 tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks tema poolt õigusabi eest

Advokaadibüroole Glikman & Glikman maksekorraldusega nr. 2689 tasutud 5782 krooni.

Riigikohtule esitatud maksekorraldusest nr. 189 15. jaanuarist 1996. a. ei nähtu sellel märgitud

rahasumma tasumine advokaadi abi eest, mistõttu kolleegium jätab selle tähelepanuta.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4 kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 1995.a. otsus.

Jätta rahuldamata OÜ Eesti Börs hagi AS-i ASA Kindlustus vastu kindlustushüvitise 180 000

krooni nõudmiseks.

Kaebus rahuldada.

Välja mõista OÜ-lt Eesti Börs 5 782 (viis tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks) krooni AS

ASA Kindlustus kasuks advokaadi abi eest.

Tagastada AS-le ASA Kindlustus 3. jaanuaril 1996. a. tasutud kautsjon 5 000 (viis tuhat)

krooni.

Eesistuja J. Luik

Liikmed P. Vaher, T. Vernik