3-2-1-38-96 · Riigikohus

3-2-1-38-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 10. aprillil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, T. Pildi

esindaja vandeadvokaat S. Musta ja R. Eensalu esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse osavõtul, vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 1. aprillil 1996. a.

Raivo Eensalu esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse ja T. Pilt'i kassatsioonkaebuse alusel Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 1995. a. otsuse Tiiu Pildi hagis Raivo Eensalu

vastu isaduse tuvastamiseks ja alimentide saamiseks.

Hagejal, Tiiu Pildil sündis 1. juulil 1983. a. poeg Raigo. T. Pilt esitas APK §-de 58 j 83 lg. 1 alusel

hagi Raivo Eensalu vastu isaduse tuvastamiseks ja alimentide saamiseks, kuna kostja oli tunnistanud

end lapse isaks, andnud lapsele ülalpidamist, hiljem aga loobunud abist lapse kasvatamisel. Seoses

perekonnaseaduse kehtestamisega hageja muutis hagi kvalifikatsiooni ja palus hagi rahuldada PkS §-

de 42 lg. 1 ja 2 , 60, 61 alusel.

Põlva Maakohtu 7. märtsi 1995. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata, kuna tuvastamist pole leidnud

asjaolud, mis võimaldavad kostjat pidada lapse isaks. Maakohtu otsuse kohaselt ei tõenda

usaldusväärselt hageja nõuet ainuüksi hageja ja kostja ühine Moskvas käimine 1983. a. veebruaris,

nende üksikud kohtumised Võru linnas, hageja Tartusse viimine ja hagejale heegelnõela üleandmine

kostja poolt. Asjaolu, et kostja oli 1982. a. oktoobrikuu esimesel poolel Võru linnas, ei tõenda, et

pooled olid 12. oktoobril 1982. a. intiimvahekorras. Läbiviidud verede võrdleva analüüsi ekspertiisid

ei välista kostja isadust lapse suhtes, kuid nendega pole ka tõendatud põlvnemine. Hageja taotlusel

kohtusse kutsutud tunnistajate (S. Albert, K. Võikar, I. Ilves) ütlused äratavad kahtlusi. Tekst

magnetofonilindilt ja tunnistajate ütlused ei kinnita usaldusväärselt raha üleandmist hagejale ega

kostja isaduse omaksvõttu.

Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ja 24. novembri 1995. a. otsusega

tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega tuvastas Raigo põlvnemise

kostjast ja mõistis lapse ülalpidamiseks välja elatise. TsKS § 57 lg. 1 alusel mõistis ringkonnakohus

vastustajalt välja kohtukulu esimese astme kohtule esitatud nimekirja alusel ja makstud riigilõivu

apellatsioonkaebuselt apellandi kasuks. Apellatsioonikohtule apellant kohtukulude nimekirja ei

esitanud.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus asus ebaõigele seisukohale, et pole tõendamist leidnud asjaolud,

mis võimaldavad Raivo Eensalu Raigo isaks pidada. Otsusest nähtuvalt ei välista M. Eensalu ja N.

Vetemäe ütlused kostja viibimist 12. oktoobril 1982. a. Võru linnas. Maakohus on ebaõigesti

hinnanud tunnistaja Ilvese sõnu poolte nägemise kohta 12. oktoobril 1982. a. koos. Maakohus on

seadnud kahtluse alla tunnistajate S. Alberti, I. Ilvese ja K. Võikari ütlused põhjusel, et nad

mäletavad 10 aasta taguseid sündmusi kuupäevalise täpsusega. Lapsele materiaalse abi osutamine on

tõendatud M. Toompalu, S. Pilti, H. Treieri ja Ü. Kaljuvee apellatsioonikohtus avaldatud ütlustega.

Tunnistajate Ü. Kaljuvee, F. Annise, M. Tsahkna ja S. Leppa kohtuistungil avaldatud ütlustega on

tõendatud poolte omavaheline suhtlemine enne rasestumist, raseduse ajal ja pärast lapse sündi.

Hageja võimalik rasestumise periood oli 04. - 14. oktoober 1982. a., intiimsuhted poolte vahel olid

oktoobrist 1982. a. Kohtumeditsiini ekspetiisi aktist, isaduse tuvastamise immunohematoloogilise

ekspetiisi aktist ja geneetilise ekspertiisi aktist nähtub, et kostja isadus lapse Raigo suhtes pole

välistatud. Maakohus on õigesti leidnud, et magnetofonilinte ei saa lugeda tõenditeks, kostja

vastuväiteid nende autentsuse suhtes pole ümber lükatud.

Kassaator Tiiu Pilt palus kohtuotsuse muuta kohtukulude osas ning mõista R. Eensalult välja 4000

krooni ekspertiisitasu ekspertiisi kulude eest apellatsioonikohtus.

Kassaatori R. Eensalu esindaja taotles apellatsioonikohtu otsuse tühistamist protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonkaebus oli esitatud tõendite hindamise peale. Apellant taotles uue

kohtuotsuse tegemist, millega rahuldatakse tema hagi. Kaebuses ei märgitud, millised tõendid pidi

kohus teisiti hindama ega taotletud tunnistajate vahetut ülekuulamist. Ringkonnakohus hindas ümber

tunnistajate M. Eensalu, N. Vetemäe, I. Ilvese, S. Alberti, K. Võikari, M. Toompalu, H. Treieri, M.

Tsahkna, Ü. Kaljuvee jt. ütlused, nimetatud tunnistajaid apellatsioonikohtu istungile välja kutsumata

ning põhjust märkimata, miks neid tõendeid tuli teisiti hinnata, rikkudes sellega TsKS § 317 sätteid ja

kahjustades teise poole huve. Hagi rahuldamisel on kohus põhjendamatult olulist tähelepanu

omistanud geneetilise ekspertiisi tulemusele, kuigi Eestis ei ole geneetilise ekspertiisi tegemiseks

kohast laboratooriumi. Kindlust ei ole laborite usaldusväärsuses, kuna puuduvad andmed nende

taseme ja võimaluste kohta. Reguleerimata on ka ekspertiisi läbiviimise kord. Kohus ei võtnud

ekspertidelt vannet (TsKS § 134).

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis vastustaja T. Pilt, et kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik.

Kehtiva õiguse üldisest põhimõttest lähtuvalt on otsuse tühistamine selle muutmise üks vorme,

millega kohus ei ole rikkunud TsKS § 319 p. 2 põhimõtet. Kassaatori viide TsKS §-le 283 lg. 2 pole

asjakohane, kuna kaebus oli esitatud tõendite hindamise peale. Eesti Vabariigis tehakse geneetilist

ekspertiisi Tartu Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudis. Kaebusest ei nähtu, millele

põhineb kassaatori veendumus, et eksperte ei vannutatud.

Kolleegiumi istungil jäid T. Pilt ja tema esindaja ning R. Eensalu esindaja oma kaebuse seisukohtade

juurde ja T. Pildi esindaja oma vastuväidete juurde.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi

rikkumise tõttu.

Tiiu Pilt esitas apellatsioonkaebuse tõendite hindamise peale. Hagi rahuldamata jätmisel tugines

maakohus tunnistajate I. Ilvese, K. Võikari ja S. Alberti ütluste mitteusaldusväärsusele, tunnistajate

M. Toompalu, Ü. Kaljuvee ütluste ebatäpsusele ja tunnistjate F. Annise, S. Leppa, M. Tsahna

ütlustele, leides et usaldusväärselt pole tõendatud asjaolud, mis võimaldavad kostjat lapse isaks

pidada.

Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsus mõne tunnistaja ütlustel või

eksperdi arvamusel põhineva asjaolu osas, siis vastavalt TsKS §-le 317 ei ole apellatsioonikohtul

õigust kohtuotsust selles osas muuta ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata või põhjusi märkimata,

miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. Ringkonnakohtu istungil eelpool nimetatud tunnistajaid üle ei

kuulatud. Ringkonnakohus ei ole ka märkinud, mispärast tuli tunnistajate I. Ilvese, K. Võikari, S.

Alberti , M. Toompalu, H. Treieri ütlusi teisiti hinnata ja küllaldaselt põhjendanud, miks tunnistajate

Ü. Kaljuvee, F. Annise, S. Leppa, M. Tsahkna ütlused on usaldusväärsed.

Asjakohane ei ole kassaatori R. Eensalu esindaja väide, et Eestis puuduvad tingimused geneetilise

ekspertiisi tegemiseks. TsKS § 129 lg. 1 kohaselt teevad ekspertiisi ekspertiisiasutuste eksperdid või

teised kohtu määratud asjatundjad. Sellest tulenevalt oli ringkonnakohtul õigus määrata asjatundjad

ekspertideks. Õige on aga kassaatori R. Eensalu esindaja väide, et eksperte ringkonnakohtus TsKS §

134 kehtestatud korras ei vannutatud. TsKS §-st 134 lg. 1 ja 2 tulenevalt võib ekspert anda vande kas

enne arvamuse koostamist või pärast seda, kuid ekspert saab seda teha ainult kohtus. Kui kohus jätab

eksperdi vannutamata, ei ole tema arvamus TsKS §-s 87 lg. 2 nimetatud tõendiks - eksperdi

arvamuseks, millele TsKS § 232 lg. 4 järgi kohtu järeldused võivad rajaneda.

Kassaatori T. Pildi väide, et kohtukulude osalise väljamõistmisega kohaldas ringkonnakohus TsKS §

57 lg. 1 sätteid vääralt, ei ole õige. Ringkonnakohus leidis õigesti, et tulenevalt TsKS § 57 lg. 1

mõistetakse kohtukulud välja enne asja läbivaatamise lõpetamist kohtule esitatud kohtukulude

nimekirja alusel. Hageja apellatsioonikohtule geneetilise ekspertiisi tegemise eest tasutud 4000

krooni kohta kohtukulude nimekirja ei esitanud ega taotlenud ka selle kohtukulu kostjalt

väljamõistmist. Asja uuel läbivaatamisel on hagejal õigus esitada kohtule kohtukulude nimekiri.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. novembri 1995. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

R. Eensalu esindaja vandeadvokaat U. Lõhmuse kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Raivo Eensalule 20. detsmbril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik