3-2-1-49-96 · Riigikohus

3-2-1-49-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 3. aprillil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja T. Vernik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas

läbi avalikul kohtuistungil 25. märtsil 1996. a.

AS-i Talpak pankrotihaldur Peeter Valle erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 8. novembri 1995. a. määruse Eesti Taara AS-i nõudeavalduse esitamata

jätmises AS-i Talpak pankrotimenetluses.

Tallinna Linnakohtu 4. septembri 1995. a. määruse kohaselt kuulutati AS-i Talpak pankrot välja 28.

märtsi 1994. a. kohtuotsusega ja pankrotiteade avaldati Riigi Teataja Lisas nr. 18 14. aprillil 1994. a.

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 22. aprillil 1994. a. anti RAS-i Eesti Taara esindajale

nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks aega teise üldkoosolekuni 20. mail 1994. a. Puudusi selleks

ajaks ei kõrvaldatud ja teisel üldkoosolekul loeti RAS-i Eesti Taara nõudeavaldus esitamata jäetuks.

Puuduolevad dokumendid saatis RAS Eesti Taara pankrotihaldurile alles 14. juunil 1994. a.

Linnakohtu määrusega jäeti RAS-i Eesti Taara kaebus üldkoosoleku otsuse peale rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt vastab võlausaldajate üldkoosoleku otsus PankrS §le 69 lg. 3.

Põhjendamatu on kaebuse väide, et kuna täiendavalt nõutud dokumendid esitati PankrS §-s 23 lg. 1

sätestatud nõuete esitamise tähtajal, siis tuleb lugeda need tähtaegselt esitatuks.

Ringkonnakohtu kaevatava määrusega linnakohtu määrus tühistati protsessiõiguse normide rikkumise

tõttu ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Ringkonnakohus leidis, et RAS

Eesti Taara esitas kohtule avalduse nõude tunnustamiseks, mis PankrS § 74 lg. 1 kohaselt kuulub

läbivaatamisele hagimenetluse korras ja milles sama paragrahvi lg. 3 kohaselt saab kohtulahendiks

olla otsus, mitte aga määrus. Ringkonnakohus andis linnakohtule suunise, et asjas tuleb kontrollida,

kes on protsessiosalised, millal kaebaja tegelikult oma nõude esitas, millal toimus nõuete kaitsmise

koosolek ja mis ajani oli kaebajal võlausaldajana õigus haldurile oma nõudest teatada. Samuti kästi

anda hinnang esitatud nõudele.

Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

kohtule. Kaebuses leitakse, et ringkonnakohus on ära vahetanud nõude esitamisest ja nõude

kaitsmisest tuleneva vaidluse, sellest tulenevalt kohaldanud kohaldamisele mittekuuluvat PankrS §-i

74 ja jätnud põhjendamata, miks ei kuulu kohaldamisele sama seaduse § 69. Samuti pole

põhjendatud, millega rikuti protsessiõiguse norme vaidlustatud asjas.

Vastustaja palub ringkonnakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata jätta. Üheks

põhjenduseks on see, et nõudeavaldus esitati pankrotihaldurile PankrS §-s 23 lg. 1 kehtestatud

tähtajal, 9. juunil 1994. a. Võlgniku likvideerimiskomisjonile enne pankroti väljakuulutamist, 9.

veebruaril 1994. a. esitatud kiri pole nõudeavalduseks pankrotimenetluses, milles esinevate puuduste

kõrvaldamiseks saab anda tähtaja.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Kaebus esitati PankrS § 69 lg. 6 alusel üldkoosoleku otsusele, millega nõudeavaldus loeti esitamata

jäetuks ning kaebuses nõuti: 1) üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist eeltoodu osas; 2)

tunnistada RAS-i Eesti Taara võlanõue esitatuks ning kaitsmisele lubatuks; 3) tunnistada RAS Eesti

Taara võlausaldajaks. Ringkonnakohus on vääralt käsitlenud kaebust võlanõude tunnustamise hagina

ning motiveerinud linnakohtu määruse tühistamist PankrS §-ga 74. RAS Eesti Taara ei nõudnud

võlanõude tunnustamist. PankrS § 69 lg. 3 alusel võlausaldajate üldkoosoleku otsusega esitamata

jäetuks loetud nõue on õiguslikult nõue, mida pankrotimenetluses ei ole esitatud. Esitamata jäetud

nõuet ei saa tunnustada ega tunnustamata jätta. Eeltoodust tulenevalt on väär ka ringkonnakohtu

seisukoht, et tuleb anda hinnang esitatud nõudele. Antud kaebuse lahendamisel kuulub tuvastamisele,

millal kaebaja oma nõude esitas, kas esinesid puudused, mille kõrvaldamiseks tähtaeg anti ning kas ja

kuna need kõrvaldati ning anda eeltoodule PankrS-st tulenev õiguslik hinnang. Seejuures tuleb

arvestada, et nõudeks pankrotimenetluses saab olla kirjalik nõudeavaldus, mis on esitatud pärast

pankroti väljakuulutamist. Kui enne PankrS §-s 23 lg. 1 kehtestatud kahekuulise tähtaja möödumist

on võlausaldajate üldkoosolek lugenud nõudeavalduse esitamata jäetuks, siis võlausaldaja poolt

kahekuulise tähtaja jooksul esitatud korduv nõudeavaldus tuleb läbi vaadata üldises korras, sest

nõudeavalduse esitamise tähtaeg ei ole möödunud.

Arutades vaidlustamata asja (nõude tunnustamine), jättis ringkonnakohus vaidlustatud asja

(nõudeavalduse esitamata jäetuks lugemine) lahendamata.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 1995. a. määrus tühistada ja saata asi

läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada AS-i Talpak pankrotihaldur Peeter Vallele 1. detsembril 1995. a. tasutud

kassatsioonikautsjon 2230 (kaks tuhat kakssada kolmkümmend) krooni.

Eesistuja T. Vernik

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa