3-1-1-38-96 · Riigikohus

3-1-1-38-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. aprillil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil tõlgi Lüüli Lomp osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. A. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p. 1, 2, 3 järgi,

S. K. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 järgi ja

S. S.süüdistuses KrK §-de 113 ja 142 lg 2 p. 2, 3, 4 järgi.

Läbivaadatavas kriminaalasjas on veel süüdimõistetud N. B., M. B. ja V. I., kuid nemad pole

kassatsioonkaebusi esitanud.

Kriminaalasja vaadati läbi süüdimõistetu A. A. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikovi

kassatsioonkaebuse, süüdimõistetu S. K. kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi kassatsioonkaebuse,

süüdimõistetu S. S. kassatsioonkaebuse ja Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naabri kassatsioonprotesti alusel.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa vandeadvokaadid M. Mägi ja L. Olovjani"nikov ning

Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. A. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995.a

otsusega KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 järgi selles, et tema koos S. S. ja kindlakstegemata isikuga 19. novembril

1994.a röövis S. T.-lt relvaga ähvardades sõiduauto. A. A. karistati kuueaastase vabadusekaotusega kinnises

vanglas.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas kaitsja apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse, kvalifitseeris A. A.

poolt toimepandu kui väljapressimise KrK § 142 lg 2 p. 2 ja 3 järgi ning karistas teda kolmeaastase

vabadusekaotusega poolkinnises vanglas.

Kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja A. A. suhtes ringkonnakohtu otsuse tühistamist seoses kriminaalseaduse

ebaõige kohaldamisega ja kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks ringkonnakohtu teisele

kohtukoosseisule. Kassaatori arvates pole tõendatud tema kaitsealuse osavõtt inkrimineeritud kuriteos.

Prokurör leiab kassatsioonprotestis, et kvalifitseerides A. A. poolt toimepandud röövimise ümber

väljapressimiseks, on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ja seetõttu kuulub otsus A. A.

suhtes tühistamisele ja uueks arutamiseks saatmisele ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule.

S. K. mõisteti Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995.a otsusega süüdi selles, et ta 24. märtsil 1994.a koos

N. B., V. I. ja kindlakstegemata isikuga rikkusid kannatanu E. L.-i õigust korteri puutumatusele ja otsides

raha, panid tema korteris Tallinnas X tee C toime ebaseadusliku läbiotsimise. 6. aprillil 1994.a koos S. S..i,

M. B. ja V. I.ga peksid E. L.-i. 30. mail 1994.a eelneval kokkuleppel ja üheskoos tundmatu isikuga Tallinnas

R. teel, ähvardades A. S.-i relvaga, hõivas avalikult 3400 USD, samuti A. S.-i rahakoti, milles oli 70 EEK,

pass ja juhiload. Süüdimõistmisel KrK § 113 järgi karistati teda arestiga üheks kuuks, KrK § 188 järgi

mõisteti karistuseks samuti arest üheks kuuks, KrK § 141 lg.2 p.1, 3 järgi mõisteti karistuseks kuus aastat

vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 alusel mõisteti kuus aastat

vabadusekaotust kinnises vanglas.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistas kaitsja apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse

S. K. süüdimõistmises KrK §-de 113 ja 188 järgi ja mõistis ta nende paragrahvide järgi inkrimineeritud

kuritegudes õigeks. Muus osas jäeti otsus muutamata.

Kassatsioonkaebuses taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse tühistamist selles osas, millega jäeti muutmata S.

K. süüdimõistmine KrK § 141 lg 2 p. 1, 3 järgi ja kriminaalasja saatmist uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtu teisele kohtukoosseisule. Kohtuotsuse tühistamist taotletakse kriminaalseaduse ebaõige

kohaldamise tõttu. Taotlust põhistatakse sellega, et S. K. on kategooriliselt oma süüd eitanud ja

motiveerimatult arvestatakse kohtualuse ütlustega vähem kui kannatanu ütlustega. Kassaatori arvates on S.

K. süüdi mõistetud üksnes kannatanu A. S.-i ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli alusel, kusjuures

äratundmiseks esitamisel on jämedalt rikutud nimetatud uurimistoimingu protseduurilist korda ja seega ei saa

osundatud protokolli vaadelda isiku süüdimõistmisel adekvaatse tõendina. Samuti leitakse, et

ringkonnakohtu otsus on ebapiisavalt motiveeritud.

Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotestis leitakse omakorda, et S. K. õigeksmõistmine KrK §-de 113 ja

188 järgi on ringkonnakohtu otsuses täielikult motiveerimata. Kohtuotsuses märgitakse vaid, et puuduvad

usaldusväärsed tõendid tema süü kohta, kuid pole millegagi põhjendatud, miks linnakohtu otsuse tegemiseks

aluseks olnud tõendid on muutunud mitteusaldusväärseteks. Motiivide puudumine on oluline

protsessinormide rikkumine ja sellest lähtudes taotleb prokurör ringkonnakohtu otsuse tühistamist S. K.

õigeksmõistmise osas.

S. S.-le esitati süüdistus selles, et tema olles varem kriminaalkorras karistatud KrK §-de 140 lg 2 p.1, 2 ja

143 lg 2 p.1, 2 järgi, koos S. K., M. B. ja V. I.-ga peksid 6. aprillil 1994.a E. L.-i.

19. novembril 1994.a koos A. A.-ga ja kindlakstegemata isikuga, ähvardades relvaga S. T. hotelli "K" toas nr.

B, nõudsid temalt 2000 USD. Saanud kannatanult eitava vastuse, hõivasid nad relvaga ähvardades S. T.-le

kuulunud sõiduauto võtmed, tehnilise passi ja seejärel hotelli juurest sõiduauto Ford Sierra, reg.nr. Y.

Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995.a otsusega tunnistati S. S. süüdi KrK § 113 järgi ja karistati arestiga

3 kuuks, KrK § 141 lg 2 p. 1, 2, 3 järgi süüditunnistamisel mõisteti karistuseks kuus aastat vabadusekaotust.

KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuus aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1996.a otsusega tühistati osaliselt linnakohtu

otsus. S. S. tunnistati süüdi väljapressimises KrK § 142 lg 2 p. 2, 3, 4 järgi ja karistati vabadusekaotusega

neljaks aastaks. Nimetatud karistus loeti ka KrK § 40 alusel lõplikuks karistuseks.

Kassatsioonkaebuses taotleb S. S. ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasjas menetluse lõpetamist

seoses kohtuotsuses esinevate järelduste mittevastavusega faktilistele asjaoludele ja kriminaalseaduse

ebaõige kohaldamise tõttu. Kohtualuse arvates puudub tema tegevuses kuriteo koosseis, kuna ta polevat

kasutanud mingit vägivalda kannatanu E. L.-i suhtes. S. T.-lt nõudis ta tagasi aga oma raha, mida ta oli varem

S. T.-le andnud, et kiiremini kätte saada oma passi. Tegemist on tsiviilõigusliku vahekorraga, mis välistab

kriminaalvastutuse.

Prokurör taotleb samuti S. S. suhtes ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kuid motiivil, et ringkonnakohtu

otsus röövimise ümberkvalifitseerimises väljapressimiseks on põhjendamatu ja vastuolus kohtulikul

uurimisel kindlakstehtud kriminaalasja tehioludega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasja materjalidega ja kuulas ära kaitsjate seletused, kes

toetasid kassatsioonkaebusi ja leidsid, et prokuröri protest ei kuulu rahuldamisele ning prokuröri seletuse, kes

toetas kassatsioonprotesti ja leidis, et esitatud kassatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele.

Leides, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei ole rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse

seadust ega kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust ning juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 65 lg 1,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 1996.a otsus A. A., S. K. ja S.

S.süüdistusasjas muutmata.

2. S. S.-i ja kaitsjate kassatsioonkaebused ning prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata.

Otsus jõustub 2. aprillil 1996.a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher