3-1-1-35-96 · Riigikohus

3-1-1-35-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. aprillil 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. T. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu A. T., tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

A. T. tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 19. juuni 1995. a otsusega KrK § 142 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi, karistati

kaheaastase vabadusekaotusega ning KrK § 47 alusel vabastati kolmeaastase katseajaga tingimisi karistuse

kandmisest.

A. T. tunnistati süüdi selles, et ta 14. oktoobri 1994. a õhtul Tallinnas X tn Y asuvas L. P.-i korteris koos J. K.

ja I. I.-ga peksis A. K.-d, nõudes viimase poolt võlakirja kirjutamist 5000 kroonile. Kannatanule tekitati

kuriteoga kerged terviserikkega kehavigastused. Vahetult pärast võlakirja kirjutamist pidas politsei nimetatud

isikud kinni.

Linnakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonprotestis vaidlustati kuriteo kvalifikatsioon ja mõistetud

karistuse leebus.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. septembri 1995.a otsusega kvalifitseeriti käsitletav

kuritegu ümber KrK § 142 lg 3 p 1 järgi, jättes mõistetud karistused muutmata.

Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi kassatsioonprotestis taotleti ringkonnakohtu otsuse tühistamist A. T.-le

mõistetud karistuse liberaalsuse tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 1995. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

19. juuni 1995.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. septembri 1995.a otsused A. T.-le mõistetud karistuse osas

ning kriminaalasi saadeti selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 1996. a otsusega karistati

A. T.-d KrK § 39 sätteid kohaldades üheaastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja

hulka loeti vahi all viibitud aeg ajavahemikus 15. oktoobrist 1994. a kuni 2. veebruarini 1995.a .

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 1996. a otsuse peale esitas süüdimõistetu A. T.

kassatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab enda süüdimõistmise KrK § 142 lg 3 p 1 järgi ja talle reaalse

vabadusekaotusliku karistuse mõistmise. A. T. väidab, et on end süüdi tunnistanud vaid selles, et ta ei

sekkunud kaaskohtualuste I. I. ja J. K. tegevusse.

Riigikohtu istungil taotles süüdimõistetu kaitsja A. T. karistusest tingimuslikku vabastamist põhjendusega, et

tema kaitsealuse osavõtuaste kuriteo toimepanamisest ei olnud märkimisväärne ja et A. T. on asunud

paranemisele. Prokurör ei toetanud oma seletuses kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust ja leidis, et

ringkonnakohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks puudub õiguslik alus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ärakuulanud menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 1996. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ega

kuulu tühistamisele. Toimepandud kuriteo raskust ja eriti A. T. isiksust arvestades ei oleks tema tingimuslik

karistusest vabastamine põhjendatud. A. T. osavõtuastet kuriteo toimepanemisest on ringkonnakohus õigesti

arvestanud temale KrK § 39 sätete kohaldamisel.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS §-dele 63 p 1, ja 65 lg 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. veebruari 1996. a otsus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu A. T. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 2.aprillil 1996. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Herbert Lindmäe

Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg