Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-10-96 ECLI:EE:RK:1996:3.3.1.10.96.122 AI generated

3-3-1-10-96 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-10-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Zurba esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine kaebuse esitamise tähtaja ennis-tamise vaatas 28. märtsil 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Tamara Zurba esindaja Margo Mürgi

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-10-96 · Riigikohus: märtsil 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Tamara Zurba esindaja Margo Mürgi

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-10-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 29. märtsil 1996. a.

T. Zurba esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine kaebuse esitamise tähtaja ennis-tamise

asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Jüri Põld

vaatas 28. märtsil 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Tamara Zurba esindaja Margo Mürgi

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 1996. a. määrusele

haldusasjas nr. II3/50/96.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Margo Mürk ja protsessi kaasatud kolmas isik Tiia Bramanis.

Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 25. aprilli 1994. a. otsusega nr. 2593 loeti Tallinnas Gonsiori t. 14

asuvad korterid nr. 13 ja 14 omandireformi objektiks ja tunnistati Tiia Bramanis selle vara suhtes

õigustatud subjektiks. Tallinna Linnavalitsuse 12. oktoobri 1994. a. korraldusega nr. 2301k tagastati

nimetatud korterid T. Bramanisele. Üleandmise kohta koostati 1. novembril 1994. a. vara üleandmise

akt nr. 104/13.

Tagastatud korterit nr. 13 kasutas üürnikuna Tamara Zurba, kes soovis seda korterit erastada.

24. juulil 1995. a. pöördus T. Zurba esindaja Margo Mürk kaebusega Tallinna Halduskohtusse ja

palus tunnistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni nimetatud otsus, Tallinna Linnavalitsuse

12. oktoobri 1994. a. korraldus nr. 2301k ja vara üleandmise akt täielikult seadusevastaseks, kuna

nende aktide alusel peatati selle eluruumi erastamine T. Zurbale.

Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 1995. a. istungil esitas Tallinna Linnavalitsuse esindaja taotluse

"jätta asi läbi vaatamata, kuna esitamise tähtaeg on üle lastud". Tallinna Halduskohtu 19. detsembri

1995. a. määrusega jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata mõjuvate põhjuste puudumisel.

Kohus tuvastas, et T. Zurba sai tema õiguste väidetavast rikkumisest teada 1994. a. lõpus.

Sellele kohtumäärusele esitas T. Zurba esindaja M. Mürk erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Erikaebuses taotles ta kohtumääruse tühistamist, kuna kaebuse esitaja ei taotlenud kohtusse

pöördumise tähtaja ennistamist, sest kohtusse pöördumise tähtajast peeti kinni.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 1996. a. määrusega jäeti M. Mürgi

erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Tallinna

Linnavalitsusele 20. aprillil 1995. a. esitatud T. Zurba kaebusest nähtub, et T. Zurba oli kaevatud

õigusaktidest teadlik enne 20. aprilli 1995. a.

22. veebruaril 1996. a. esitas T. Zurba esindaja M. Mürk kassatsioonkaebuse, milles taotleb Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi nimetatud määruse tühistamist ja asja saatmist uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et

kohus on vääralt rakendanud HKS § 7 lg. 1. Kaebuse esitaja ei taotlenud kohtusse pöördumise tähtaja

ennistamist, sest kohtusse pöördumise tähtajast peeti kinni. Kassatsioonkaebuses väidab M. Mürk, et

T. Zurba sai tema õiguste rikkumisest teada 18. juulil 1995. a., kui talle väljastati kaevatud

õigusaktid.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Ringkonnakohtu kaevatud kohtumäärus on põhjendatud ja kassatsioonkaebuses esitatud väited ei

anna alust selle tühistamiseks.

Kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamist peab kohtunik kontrollima asja kohtuliku läbivaatamise

ettevalmistamisel. Tähtaja rikkumise korral, kui taotlust tähtaja ennistamiseks pole esitatud, jätab

kohtunik määrusega kaebuse käiguta HKS § 10 lg. 1 alusel HKS §s 7 lg. 1 märgitud tähtaja rikkumise

tõttu ja teeb kaebuse esitajale ettepaneku esitada möödalastud tähtaja ennistamise avaldus. Kui

kaebuse esitaja ei ole kohtuniku poolt määratud tähtajaks avaldust esitanud, tagastab kohtunik

kaebuse HKS § 10 lg. 2 alusel. Kohtunikul on õigus, tuginedes seaduse analoogia alusel HKS §le 26

lg. 4, lahendada kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise küsimus määrusega, viimata selleks läbi

kohtuistungit, või erandina kohtuistungil enne tähtaja ennistamist asja sisuliselt läbi vaatamata. Kui

kohtunik otsustab kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise taotluse jätta rahuldamata, tagastab ta

sama määrusega HKS § 10 lg. 2 alusel kaebuse selle esitajale. Kuigi antud haldusasja menetlemisel

pole kohtunik lahendanud tähtaja ennistamise küsimust asja kohtuliku läbivaatamise

ettevalmistamisel, pole see aluseks kaevatud kohtumääruse tühistamisel.

Eeltoodud põhjustel ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele ja Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi kaevatud kohtumäärus tühistamisele.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 1 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub8. aprillil 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel