3-2-1-46-96 · Riigikohus

3-2-1-46-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 27. märtsil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 18. märtsil 1996. a.

AS-i Talpak pankrotihalduri Peeter Valle kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 1995. a. otsuse Aktsiaseltsi Talpak pankrotihalduri hagis

Riikliku Aktsiaseltsi Kommer vastu 58 502 krooni nõudmiseks.

28. märtsil 1995. a. esitatud hagis palus pankrotihaldur vara tagasivõitmiseks tunnistada kehtetuks

AS-i Talpak tehingud RAS-iga Kommer kogumaksumusega 58 502 krooni ja see summa kostjalt

välja mõista pankrotivarasse. AS Talpak rikkus pankrotiseaduse §-de 43 lg. 1 p. 1 ja 43 lg. 2 nõudeid,

teostades tehinguid kostjaga 10 päeva enne pankrotimenetluse algust ja pankrotimenetluse ajal.

Tallinna Linnakohtu 4. oktoobri 1995. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste

kohaselt oli AS-i Talpak ja RAS-i Kommer vahel 28. jaanuaril 1993. a. sõlmitud leping, mille

kohaselt kostja kohustus AS-i Talpak kindlustama elektri ja joogiveega ning osutama muid teenuseid.

AS Talpak kohustus selle eest tähtaegselt tasuma ja tegigi seda kostja poolt esitatud arvete alusel. AS-

i Talpak pankrot kuulutati välja 28. märtsil 1994. a. Hageja ei ole tõendanud, et lepingujärgsete

kohustuste täitmine oleks kahjustanud võlausaldajate huve.

Apellatsioonikohus jättis linnakohtu otsuse muutmata leides, et pankrotiseaduse § 45 p. 1 kohaselt

nõuab kohus sisse võlgniku tasutud võlad, kui tasumine on toimunud viimase kolme kuu jooksul enne

pankrotimenetluse algust, kui seda on tehtud enne maksetähtaega. AS-i Talpak tegevus arvete

tasumisel oli õiguspärane.

Kassatsioonkaebuses palus pankrotihaldur apellatsioonikohtu otsuse muuta ja teha asjas uus otsus.

Kohus ei käsitlenud lepingut nr. 7 28. oktoobrist 1993. a., mis on sõlmitud pankrotimenetluse ajal ja

seetõttu kehtetu. Lepingut nr. 7 28. jaanuarist 1993. a. ei ole kohtule esitatud. Maksekorraldustega 15.

ja 24. septembrist, 7. oktoobrist ja 10. novembrist 1993. a. tasus AS Talpak RAS-ile Kommer 58 502

krooni. Kolm makset on toimunud enne lepingu sõlmimist ja need on fiktiivsed ning võlausaldajate

huve kahjustavad. Neis ei ole märgitud, millise lepingu või arve alusel raha üle kanti. Kohus jättis

analüüsimata pankrotihalduri esitatud tõendid. Apellatsioonikohus viitab PankrS §-le 45 p. 1, mida ei

ole hageja taotlenud ja mille rakendamiseks pole vajadust.

Vastuses kaebusele palus RAS Kommer jätta kohtuotsuse muutmata. Leping nr. 7 sõlmiti 28.

jaanuaril 1993. a. AS Talpak on rea aastate jooksul kasutanud oma tootmisvajadusteks majapidamis-

ja joogivett, kanalisatsiooni, kaabel- ja telefonisidet, elektrivõrke. Need võrgud kuuluvad riigile, mille

eest AS Talpak peab tasuma.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust.

Apellatsioonikohus on õigesti märkinud, et kohtule on esitatud 28. jaanuaril 1993. a. sõlmitud leping.

Lepingut, mis pankrotihalduri teada sõlmiti 28. oktoobril (apellatsioonkaebuse kohaselt 28.

septembril), kohtutele esitatud ei ole, mistõttu ei saanud kohus seda kohtuotsuses käsitleda. Hagi

rahuldamata jättes on kohus õigesti viidanud PankrS §-le 45 p. 1.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 1995. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik