3-2-1-42-96 · Riigikohus

3-2-1-42-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 27. märtsil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kassaatori

esindaja vandeadvokaat A. Kulli ja PÜ Kiiu Piim esindaja vandeadvokaat R. Raamatu osavõtul,

vaatas läbi avalikul kohtuistungil 18. märtsil 1996. a.

Milvi Krausi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23.

novembri 1995. a. otsuse Põllumajandusministeeriumi hagis Milvi Krausi vastu omavoliliselt

hõivatud mitteeluruumist väljatõstmiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Põllumajandusministeerium ja PÜ Kiiu Piim

2. juulil 1993. a. riigi vara tasuta kasutamise lepingu, millega piimaühistu kasutusse anti RE Tallinna

Piimatoodete Kombinaadi (TPK) Kiiu tsehh tervikvarana. Kiiu koorejaama ülevõtmisel tekkis

vaidlus, kas ruumid, mida soovib kasutada Milvi Kraus, on eluruumid või omavoliliselt hõivatud

mitteeluruumid.

Pärast esialgse hageja PÜ Kiiu Piim asendamist nõudis Põllumajandusministeerium hagejana M.

Krausi väljatõstmist Kiiu tsehhi kontorist ja mikrobioloogia laboratooriumi ruumist ES § 62 alusel,

kuna ta on need omavoliliselt hõivanud.

Maakohus jättis ES §-de 2 ja 4 alusel hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt on kostja koos tütrega Kiiu

koorejaama majja sisse kirjutatud ning tasunud üüri. Hageja ja kolmanda isiku PÜ Kiiu Piim

seisukoht, et kostja on kaotanud õiguse kasutada koorejaama majas eluruumi seoses lahkumisega, ei

ole kooskõlas elamuseadusega. TPK õiendi nr. 120-6/68 kohaselt viidi 1992. a. algul endise Kiiu

tsehhi kontor üle hoone vaidlusalustesse ruumidesse, kuid õiendis ei kajastu, millistes ruumides asus

kontor enne üleviimist. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kontor likvideeriti 1971. a. kevadel

seoses võitööstuse reorganiseerimisega. Asjaolu, et kostja tegi eluruumis kontoritööd, ei muuda neid

ruume kontoriks. Pealegi on vaidlusalused ruumid kolmanda isiku esitatud skeemil märgitud

eluruumidena ning mikrobioloogia laboratoorium asub vaidlusaluste ruumide kõrval.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 23. novembri 1995. a. otsusega Põllumajandusministeeriumi ja

PÜ Kiiu Piim apellatsioonkaebuse ning saatis asja samasse kohtusse uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normide rikkumise

tõttu, mis võisid viia asja ebaõigele otsustamisele.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjakohane ja toimiku materjalidega kooskõlas

maakohtu otsuses hageja väide, et kostja on kaotanud õiguse kasutada koorejaama majas eluruumi

seoses lahkumisega ja see ei ole kooskõlas elamuseadusega. Hagi on esitatud ES § 62 alusel ja

taotleti kostja väljatõstmist omavoliliselt hõivatud mitteeluruumist. Sama soovis hageja ka kohtulikul

arutamisel ja apellatsioonkaebuses. Maakohus leidis küll tõendatud olevat, et vaidlusaluseks ruumiks

on eluruum, kuid ei selgitanud välja, millisel õiguslikul alusel kostja seda kasutas, sest üürilepingut

kostjaga ei ole sõlmitud. Kostja oli küll majja sisse kirjutatud ning tasus viimati 1993. a. ruumide

kasutamise eest, kuid see ei tõenda ruumide kasutamiseks seadusliku aluse olemasolu. Kohtuotsus ei

vasta TsKS § 232 lg. 4 nõuetele.

Kassatsioonkaebuses palub M. Kraus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

23. novembri 1995. a. otsuse ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leidis, et

ringkonnakohus on vääralt kohaldanud protsessiõiguse norme. Kassaatori väidetel vastab maakohtu

otsus TsKS § 232 lg. 4 nõuetele. Maakohtu otsuse tekstist selgub otseselt, et tema töölt lahkumine

28. veebruaril 1993. a. ei too elamuseaduse kohaselt kaasa õiguse kaotamist eluruumi kasutamisele

koorejaama majas. Ka on ringkonnakohus tõenditele ning põhjendustele viitamata leidnud, et

kassaatoril ei olnud üürisuhet ega üürilepingut, kuigi ta on majja sisse kirjutatud ning ruumide

kasutamise eest tasunud. Kirjalikus vormis üürilepingu puudumine ei tähenda, et üürisuhet ja

üürilepingut ei olegi. Kassaator leidis, et puuduvad asjaolud, mis tingiksid asja saatmise esimese

astme kohtusse õigema ja kiirema lahendamise motiividel. Harju Maakohus ei ole rikkunud TsKS §

292 lg. 1 p. 2 ja § 318 sätestatud protsessiõiguse norme.

Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebus on ilmselt põhjendamatu ja ekslik ning ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks puuduvad alused.

Kohtuistungil palus kassaatori esindaja ringkonnakohtu otsuse tühistada kaebuses toodud

põhjendustel. PÜ Kiiu Piim esindaja jäi oma vastuväidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse

normi väära kohaldamise tõttu.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on rikkunud TsKS § 232 lg. 4 nõudeid ja jätnud hinnagu

andmata, millisel õiguslikul alusel ja milliseid ruume kostja kasutab. Apellatsioonikohus saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks TsKS § 319 p. 3 alusel, mille kohaselt ringkonnakohtul on õigus

tühistada oma otsusega kohtuotsus ja kui see on asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks või § 292

l. lõike punkti 2 alusel vajalik, saata asi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks teises kohtu

kooseisus. Sellist protsessiõiguse normi rikkumist, mis tingiks asja tagasisaatmise maakohtusse,

ringkonnakohus tuvastanud ei ole. Lähtudes elamusuhteid reguleerivate seaduste muutmistest oli

ringkonnakohtul võimalik anda hinnang, kas kostja kasutas eluruumi õiguslikul alusel ja kui kasutas,

siis millisel. Asja kiiremaks ning õigemaks lahendamiseks sai apellatsioonikohus ise asja otsustada

TsKS § 319 p. 2 alusel, kui ta leidis, et esimese astme kohtuotsus tuli tühistada.

Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. novembri 1995. a. otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Milvi Krausile 7. detsembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa