Legislator Case Law & Legislation
3-1-2-1-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.2.1.96.114 AI generated

3-1-2-1-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-2-1-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

V.I. ja V.R. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1 ja 2, K.K. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Legislator headnote

AI generated

3-1-2-1-96 · Riigikohus: Jõgeva Maakohtu 3. oktoobri 1995.a. otsusega mõisteti E.P. süüdi KrK § 175 lg 1 järgi selles, et ta V.I., V.R.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-2-1-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. märtsil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil teistmise korras läbi kriminaalasja

V.I. ja V.R. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1 ja 2, K.K. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Jõgeva Maakohtu 16. septembri 1994.a. otsusega kvalifitseeriti V.I-le

esitatud süüdistus ümber KrK §-de 195 lg 2 ja 140 lg 2 p. 3 järgi ning mõisteti lõplikuks karistuseks

kuritegude kogumi eest 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

V.R-le esitatud süüdistuse kvalifitseeris maakohus ümber KrK § 195 lg 2 järgi ning mõistis karistuseks 3

aastat vabadusekaotust. Mõistetud karistusele liideti KrK § 41 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

kandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

K.K-le esitatud süüdistuse kvalifitseeris maakohus ümber KrK § 140 lg 1 järgi ning mõistis karistuseks 3

aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga KrK § 47 alusel.

V.I. ja V.R. tunnistati süüdi selles, et nad 22. detsembril 1993.a. joobnud olekus Xxxxxxx, Xxxx tn. xx asuva

õllesaali juures peksid E.P., tekitades talle raskeid kehavigastusi. Pärast peksmise lõpetamist V.I. ja K.K.

panid toime avaliku varguse - V.I. varastas E.P. jalast botased väärtusega 150 krooni ja K.K. kannatanul jalas

olnud teksapüksid väärtusega 170 krooni. Kaduma läks kannatanul kaasas olnud taskulamp 50 krooni

väärtuses.

Jõgeva Maakohtu 16. septembri 1994.a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused V.I. ja V.R. ning nende

kaitsjad vandeadvokaadid Dagmar Saks ja Kaljo Kuusmaa.

V.I. suhtes taotleti kuriteo ümberkvalifitseerimist KrK § 108 lg 1 järgi ning kergema karistuse mõistmist,

V.R. suhtes aga tema õigeksmõistmist.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1994.a. otsusega tühistati Jõgeva Maakohtu otsus

V.R. osas täies ulatuses ja mõisteti ta õigeks süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi.

V.I. suhtes tühistati maakohtu otsus süüdimõistmises KrK § 195 lg 2 järgi ja mõistetud lõpliku karistuse osas

ning tunnistati ta süüdi KrK § 108 lg 1 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega, kusjuures

lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti 4 aastat vabadusekaotust kinnises

vanglas. Muus osas jäeti Jõgeva Maakohtu otsus muutmata.

Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale on esitanud teistmisavalduse Jõgeva Prokuratuuri abiprokurör Riina

Jõesaar.

Teistmisavaldusest nähtub, et 2. märtsil 1995.a. algatas abiprokurör R. Jõesaar kriminaalasja selle kohta, et

E.P., kes oli kannatanu V.I., V.R. ja K.K. süüdistusasjas, esitas selle kriminaalasja eeluurimisel teadvalt vale

kaebuse ja andis kohtueelsel uurimisel ja Jõgeva Maakohtu istungil valeütlusi, kusjuures oli eelnevalt

hoiatatud KrK § 175 järgi kohtus ja kohtueelsel uurimisel teadvalt vale ütluse andmise eest. Ka Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1994.a. istungil andis E.P. teadvalt valeütlusi.

Jõgeva Maakohtu 3. oktoobri 1995.a. otsusega mõisteti E.P. süüdi KrK § 175 lg 1 järgi selles, et ta V.I., V.R.

ja K.K. süüdistusasjas andis teadvalt valeütlusi ja karistati arestiga 20 ööpäevaks arestimajas. Kohtuotsus

jõustus 13. oktoobril 1995.a. Kuna E.P. poolt teadvalt valeütluste andmise tulemusena mõistis Jõgeva

Maakohus V.I., V.R. ja K.K. süüdi kergemates kuritegudes võrreldes esitatud süüdistustega ja Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium mõistis V.R. õigeks ning kvalifitseeris V.I. poolt toimepandu

kergemaks kuriteoks, taotletakse teistmisavalduses uute asjaolude ilmnemise tõttu maakohtu ja

ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Jõgeva Maakohtule teises

kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri seletuse,

milles taotleti teistmisavalduse rahuldamist

l e i d i s :

Jõgeva Maakohtu 3. oktoobri 1995.a. jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et V.I., V.R. ja K.K.

süüdistusasjas kannatanu E.P. on andnud teadvalt valeütlusi kohtueelsel uurimisel, maakohtu ja

ringkonnakohtu istungil. Nendele ütlustele on rajatud Jõgeva Maakohtu 16. septembri 1994.a otsus ja Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1994.a. otsus, kusjuures nende otsuste tegemise ajal ei

olnud teada valeütluste andmine kannatanu poolt. Uute asjaolude ilmnemise tõttu käesolevaks ajaks

kuuluvad maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tühistamisele ja kohtumenetlus kriminaalasjas uuendamisele.

Juhindudes AKKS §-dest 771 lg 1 ja lg 3 p. 1, 775 lg 5, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Jõgeva Maakohtu 16. septembri 1994.a. otsus ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

22. detsembri 1994.a. otsus V.I., V.R. ja K.K. süüdistusasjas, teista kriminaalmenetlus ja saata kriminaalasi

uueks arutamiseks Jõgeva Maakohtule teises kohtukoosseisus.

Kohtuotsus jõustub 26. märtsil 1996.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher