3-2-1-41-96 · Riigikohus

3-2-1-41-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 20 märtsil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 11. märtsil 1996. a.

Kristiine Keskuse AS-i kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi

1. detsembri 1995. a. otsuse Priit Raigi hagis Kristiine Keskuse AS-i vastu tööle ennistamise ja

sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga maksmise nõudes.

Tallinna Ringkonnakohus tuvastas, et Priit Raig töötas Kristiine Keskuse AS-is kaubandusjuhina

töölepingu alusel. 8. veebruaril 1995. a. lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p.-de 6 ja 7 alusel

töökohustuste rikkumise ja usalduse kaotuse tõttu. Töökohustuste rikkumiseks pidas tööandja

alkoholi tarvitamist ja amoraalset käitumist töökohal 20. jaanuaril 1995. a. Asja läbivaatamisel

linnakohtus loobus tööandja töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p. 7 alusel, kuna nimetatud alus ei

olnud piisavalt tõendatud ning nõustus vastavalt vormistama ka töölepingu lõpetamise ja tegema

kande hageja tööraamatusse.

Tallinna Linnakohus rahuldas P. Raigi hagi TLS §-de 117 ja 144 alusel tööle ennistamises ning jättis

hagi rahuldamata sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes.

Apellatsioonikohus jättis Kristiine Keskuse AS-i apellatsioonkaebuse rahuldamata. P. Raigi kaebuse

alusel muudeti Tallinna Linnakohtu 21. augusti 1995. a. otsust põhjenduste ja keskmise palga

nõudmise osas. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu otsus on õige P. Raigi tööle ennistamise osas.

Linnakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et hageja pani 20. jaanuaril 1995. a. toime tööalase

üleastumise, mille eest teda võidi distsiplinaarkorras karistada. TLS § 103 kohaselt on tööandjal õigus

lõpetada tööleping TLS § 86 p. 6 ettenähtud alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on

distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud, samuti esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise eest.

Asja materjalidega on tõendatud, et 20. jaanuaril 1995. a. hageja tarvitas küll alkoholi ja käitus inetult

oma sünnipäeval, kuid see toimus väljaspool tööaega.

Tööandja ei järginud distsiplinaarkaristuse määramise korda.

Neil asjaoludel asus ringkonnakohus seisukohale, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Hageja

tuleb vastavalt TLS §-le 117 lg. 1 tööle ennistada ning kostjalt temale välja mõista keskmine palk

sunnitud töölt puudumise aja eest.

Kassatsioonkaebuses palub Kristiine Keskuse AS Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 1995. a.

otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise

tõttu. Kassaator leiab, et TLS § 117 kohaldamisele ei kuulunud, juhinduda tulnuks TLS §-st 144.

Apellatsioonikohus ei muutnud linnakohtu otsust osas, millega tuvastati töökohustuste rikkumine

hageja poolt. Linnakohus ennistas hageja tööle, kuna määratud karistus ei vastanud süüteo raskusele.

Tulenevalt TLS §-st 144 lg. 2 ei ole töötajal sel juhul õigust hüvitusele.

Vastustaja palub jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata.

Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.

Apellatsioonikohus asus õigesti seisukohale, et töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tuleb töötaja

vastavalt TLS §-le 117 lg. 1 tööle ennistada ja välja mõista keskmine palk sunnitud töölt puudumise

aja eest.

Alusetu on kassaatori väide apellatsioonikohtu poolt TsKS § 232 lg. 4 rikkumise kohta. Hagi

rahuldamisel TLS § 117 alusel ei ole TLS § 144 kohaldatav. Sel juhul puudub kohtul alus töötaja

süüteo asjaolude ja töölepingu lõpetamise otstarbekuse hindamiseks.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. detsembri 1995. a. otsus muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Luik

Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik