3-2-1-33-96 · Riigikohus

3-2-1-33-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 20. märtsil 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 11. märtsil 1996. a.

AS Berto kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. detsembri

1995. a. otsuse AS Berto hagis RAS VIA pankrotihaldur Kalev Kanguri vastu võlanõude

taastamiseks summas 62 067 krooni.

AS Berto ja RAS VIA sõlmisid 5. oktoobril 1992. a. ja 7. detsembril 1992. a. tööettevõtulepingud,

mille alusel AS Berto kohustus tegema töid Võru ja Jõhvi sõjaväelinnakutes. RAS VIA maksis AS-le

Berto 5. oktoobri 1992.a. lepingu järgi avansina 35 000 krooni materjalide ostmiseks, kuid jättis

lepingute järgi tehtud töö eest tasumata.

26. septembril 1994. a. esitas AS Berto TsK § 355 alusel Tartu Linnakohtule hagi RAS VIA

pankrotihalduri Kalev Kanguri vastu võlanõude taastamiseks täies ulatuses s. o. 62 067 krooni.

Kostja hagiga ei nõustunud, leides et hageja on vastuvõtuaktide kohaselt teinud tööd 33 542 krooni

eest, tööettevõtulepingute alusel on tehtud tasaaravestus ning hageja ei ole teinud tööd rohkem kui on

saanud tasu.

Tartu Linnakohus jättis 19. juuni 1995. a. otsusega AS-i Berto hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei

ole hageja tõendanud, et kostja makstud avanss ei katnud tehtud tööde maksumust ning hageja ei ole

muid kulutusi tõendavaid dokumente kohtule esitanud.

Tartu Ringkonnakohus tühistas osaliselt linnakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega tunnustas

AS-i Berto nõuet RAS VIA vastu 49 001 krooni ulatuses 7. detsembri 1992.a. lepingu järgi. Kohus

juhindus TsK § 234, TsKS § 57 lg. 1, 298 p. 2 ja 319 p. 1.

Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt ei täitnud kumbki lepingupool 5. oktoobril 1992. a. sõlmitud

lepingut nõuetekohaselt. Asja materjalidest ei nähtu, mis põhjustas töödega viivitamise, kui palju

lepingulisest mahust täitis AS Berto ning kunas ja kelle poolt leping lõpetati. AS-i Berto taotlus

võlanõude tunnustamiseks selle lepingu alusel tehtud tööde eest on põhjendamatu.

Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu otsusest ei selgu, mis alusel on tehtud tasaarvestus. TsK §

234 sätete alusel peavad tasaarvestatavad nõuded olema sellised, mille järgi mõlemad pooled on

teineteise suhtes üheaegselt võlgnikud ja kreeditorid. Asjas ei ole tasaarvestuse nõuet esitatud ning

TsK § 234 kohaldada ei saa. Ringkonnakohus leidis ka, et ei ole tõendatud, et kostja täitis 7.

detsembril 1992. a. sõlmitud lepingu, tasus hagejale avansi ning hageja poolt 16. detsembril 1992. a.

esitatud arve. Kuna kostja ei ole arvet tasunud, on põhjendatud lepingust tulenev viivise nõue kuni

RAS-i VIA pankrotini - 328 päeva eest.

Kassatsioonkaebuses leidis AS Berto, et apellatsioonikohus on rikkunud protsessiõiguse norme

(TsKS §-d 301 ja 313) ning palus muuta Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 1995. a. otsust ning

tunnustada AS-i Berto nõuet 5. oktoobri 1992.a. lepingu osas 10 566 krooni ulatuses. Kassaatori

väidetel lahendas apellatsioonikohus asja väljaspool kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piire, sest

keegi ei ole esile toonud lepingu mittenõuetekohast täitmist. AS Berto tegi tööd ennetähtaegselt ning

asja materjalides ei saagi kajastuda töödega viivitamine või see, kui palju lepingulisest mahust AS

Berto täitis. Ka ei ole AS Berto lepingut lõpetanud ning olenemata sellest peab RAS VIA vastuvõetud

tööde eest tasuma.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust

selle tühistamiseks.

Nõude aluseks oleva TsK § 355 kohaselt tööettevõtulepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol

tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub

tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Ringkonnakohus tuvastas, et RAS VIA tasus 5. oktoobri

1992. a. sõlmitud tööettevõtulepingu järgi AS-ile Berto avanssi 35 000 krooni ning 16. detsembril

1992. a. akteeris RAS VIA oktoobris - novembris AS Berto tehtud tööd summas 15 016 (koos

käibemaksuga) ning pärast seda jäi AS-ile Berto ettemaks 19 984 krooni. Samuti leidis

ringkonnakohus, et asja materjalidest ei nähtu AS-i Berto tööde jätkamine Võru sõjaväelinnakus.

RAS VIA on ettemaksuna AS-ile Berto tehtud töö eest tasunud ja apellatsioonikohus õigesti nõude 10

566 krooni jätnud tunnustamata. TsKS § 336 lg. 1 kohaselt kontrollib kassatsioonikohus

kassatsioonkaebuse alusel, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud

materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme. Kassaatori väide, et ringkonnakohus,

andes hinnangu asjas tõendite puudumisele, on ületanud apellatsioonkaebuse piire, ei ole käsitletav

ringkonnakohtus protsessiõiguse normi järgimata jätmisena ja pole kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Juhindudes TsKS § 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 8. detsmbri 1995. a. otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, H. Jõks