3-3-3-2-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated3-3-3-2-96
Legislator headnote
AI generated3-3-3-2-96 · Riigikohus: 3-3-3-2-96
Full text
3-3-3-2-96
M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus, 15. märtsil 1996. a.
R. Orava kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine Liikluseeskirja p. 112 kohalda-
mise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
14. märtsil 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Raivo Orava kohtuvigade parandamise avalduse
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 1995. a. otsusele haldusõiguserikkumise asjas
nr. II-3õ/16/95.
Protsessiosalistena võtsid istungist osa Raivo Orav, tema esindaja advokaat Raivo Pert ja Margus
Taliväting. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
27. juulil 1994. a. toimus Pärnu linnas Haapsalu maantee ja Põllu tänava ristmikul liiklusõnnetus,
milles põrkasid kokku Haapsalu maanteel kesklinna poole sõitev Raivo Orava juhitud sõiduauto Opel
ja Põllu tänavalt Haapsalu maanteele sõitnud Margus Talivätingu juhitud sõiduauto Datsun.
M. Talivätingu juhitud Datsun paiskus pärast kokkupõrget vastu Jaan Teinburki sõiduautot
Zaporozets, mis seisis Põllu tänaval teisel pool ristmikku. Haapsalu maanteel, väljaspool linna, oli
liiklusmärk "Peatee". Liiklusmärki "Peatee lõpp" enne liiklusõnnetuse kohta polnud. Põllu tänava
sellel lõigul, mida mööda lähenes Haapsalu maanteele M. Talivätingu juhitud Datsun, puudus enne
ristmikku liiklusmärk "Anna teed". Säilinud oli liiklusmärgi post. Põllu tänava sellel lõigul, millel
seisis J. Teinburki Zaporozets, oli enne ristmikku paigaldatud liiklusmärk "Anna teed". M. Taliväting
oli liiklusõnnetuse ajal kerges joobes.
Pärnu Liikluspolitsei komissar karistas R. Oravat HÕS § 99 alusel Vabariigi Valitsuse 15. juuli
1992. a. määrusega nr. 205 kinnitatud Liikluseeskirja punkti 112 rikkumise eest 50-kroonise
rahatrahviga. M. Talivätingut karistati joobes autojuhtimise eest 24 kuuks juhtimisõiguse
äravõtmisega.
R. Orav esitas Pärnu Linnakohtule kaebuse, milles palus tühistada talle määratud halduskaristus ja
lõpetada asja menetlus. Kaebaja pidas karistamist ebaseaduslikuks, kuna ta sõitis peateel, mistõttu ei
saanud rikkuda liikluseeskirja punkti 112. Pärnu halduskohtuniku 22. augusti 1994. a. otsusega jäeti
R. Orava kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et karistus on määratud õigesti, sest R. Orav rikkus
Liikluseeskirja punkti 112 ega andnud samaliigiliste teede ristmikul teed paremalt lähenenud
sõiduautole Datsun, mida juhtis M. Taliväting. R. Orav esitas Tallinna Ringkonnakohtule
apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsus tühistada. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
20. septembri 1994. a. otsusega tühistati Pärnu halduskohtuniku 22. augusti 1994. a. otsus ja saadeti
asi uueks arutamiseks Pärnu teisele halduskohtunikule.
Pärnu halduskohtuniku 14. oktoobri 1994. a. otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr. I-3-39/94
tühistati Pärnu Liikuspolitsei komissari 28. juuli 1994. a. otsus, millega R. Oravale määrati HÕS § 99
lg. 1 alusel rahatrahv, ja lõpetati asja menetlus. Kohus leidis, et R. Orav pole rikkunud Liikluseeskirja
punkti 112, kuna ta sõitis peateel. Ehkki Põllu tänava ühel lõigul puudus liiklusmärk "Anna teed", oli
see liiklusmärk teiselpool ristmikku ja M. Talivätingule nähtav.
M. Taliväting esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Pärnu
halduskohtuniku 14. oktoobri 1994. a. otsuse ja teha uus otsus. Apellant leidis, et kuna Haapsalu
maanteel puudus liiklusmärk "Ristumine kõrvalteega" või "Peatee" ja Põllu tänava sellel lõigul, mida
mööda sõitis ristmikule tema juhitud sõiduauto Datsun, puudus liiklusmärk "Anna teed", siis oli
tegemist samaliigilise ristmikuga, kus kehtib parema käe reegel. Liikluseeskirja punktiga 112
kehtestatud parema käe reegli kohaselt oli ristmikul sõidueesõigus M. Talivätingu poolt juhitud
sõiduautol Datsun. Seetõttu oli Pärnu Liikluspolitsei komissari 28. juuli 1994. a. otsus, millega
karistati R. Oravat, seaduslik ja selle tühistamiseks pole alust.
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 1995. a. otsusega rahuldati M. Talivätingu
apellatsioonkaebus, tühistati Pärnu halduskohtuniku 14. oktoobri 1994. a. otsus ja jäeti R. Orava
kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et vastavalt liiklusmärkide ja nende paigaldamise
vabariiklikule standardile paigaldatakse liiklusmärk "Peatee" tee algusesse. Haapsalu maantee kui
Pärnu linna tänav algab Pärnu linna piirist. Kuna maantee alguses puudus liiklusmärk "Peatee", siis
oli tegemist samaliigiliste teede ristmikuga, kus kehtis Liikluseeskirja punkt 112, mistõttu R. Orav
pidanuks andma teed ristmikule paremalt lähenenud M. Talivätingu juhitud sõiduautole Datsun.
R. Orav esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 1995. a. otsusele kohtuvigade
parandamise avalduse, milles palub see kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks
samale ringkonnakohtule. Avaldaja leiab, et tema sõidusuunas oli liiklusmärk "Peatee", kuid puudus
liiklusmärk "Peatee lõpp", "Anna teed", "Peatu ja anna teed" või "Samaliigiliste teede ristmik".
Seetõttu puudus avaldajal enne liiklusõnnetust teave, et ta pidanuks juhinduma Liikluseeskirja
punktist 112. Järelikult pole ta süüdi Liikluseeskirja selle sätte rikkumises ja Pärnu halduskohtuniku
otsuse tühistamine Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 1995. a. otsusega oli alusetu.
M. Talivätingu vastuses R. Orava kohtuvigade parandamise avaldusele leitakse, et avaldus on
põhjendamatu, et Haldusõiguserikkumiste seadustik ei näe ette võimalust esitada kohtuvigade
parandamise avaldust.
Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium
l e i d i s :
1. Ebaõige on M. Talivätingu väide, et R. Orava avaldus ei kuulu Riigikohtus läbivaatamisele, kuna
Haldusõiguserikkumiste seadustik ei sätesta kohtuvigade parandamise võimalust. Riigikohtu
halduskolleegiumi 26. mai 1995. a. määruses haldusõiguserikkumise asjas nr. III-3/2-1/95 ja
6. oktoobri 1995. a. määruses haldusõiguserikkumise asjas nr. III-3/3-1/95 tunnustatakse nii teistmis-
kui ka kohtuvigade parandamise avalduse esitamise õigust haldusõiguserikkumise asjades.
Kohtuvigade parandamise avalduse esitamise õigus on Eestis kehtiva protsessiõiguse printsiip.
2. Pärnus Haapsalu maantee ja Põllu tänava ristmikul toimunud liiklusõnnetuse ajal kehtis Vabariigi
Valitsuse 15. juuli 1992. a. määrusega nr. 205 kinnitatud Liikluseeskiri. Liikluseeskirja Lisa 2
kohaselt tuli peatee tähistada liiklusmärgiga 211 "Peatee". Liiklusmärgi "Peatee" mõju lõpetas sama
lisa kohaselt liiklusmärk 212 "Peatee lõpp", 221 "Anna teed", 222 "Peatu ja anna teed" või 132
"Samaliigiliste teede ristmik". Pärast sellist ristmikku oli liiklusmärgi "Peatee" mõju endine. Ükski
teine liiklusmärk, sealhulgas liiklusmärk 571 "Asula", ei lõpetanud liiklusmärgi "Peatee" mõju.
Haapsalu maanteel oli R. Orava sõidusuunas liiklusmärk "Peatee". Enne Haapsalu maantee ja Põllu
tänava ristmikku puudus liiklusmärgi "Peatee" mõju lõpetav liiklusmärk. Seetõttu on ebaõige
ringkonnakohtu seisukoht, et kuna Haapsalu maanteel kui Pärnu linna piirist algaval linnatänaval
polnud linna piiril liiklusmärki "Peatee", siis oli Haapsalu maantee ja Põllu tänava ristmikul tegemist
samaliigiliste teede ristmikuga, kus kehtis parema käe reegel, ja Liikluseeskirja punkti 112 kohaselt
pidi R. Orav andma ristmikul teed paremalt lähenenud sõiduautole Datsun. Ringkonnakohus on
omistanud ebaõige tähenduse 1. jaanuaril 1994. a. jõustunud Liiklusmärkide ja nende kasutamise
vabariikliku standardi punktile 6.2, mille kohaselt liiklusmärk 211 "Peatee" pannakse tee algusesse ja
vajaduse korral pärast ristmikku väljaspool asulat 50 kuni 100 meetri kaugusele ja asulas vähemalt 25
meetri kaugusele. Selles sättes ei nõuta liiklusmärgi paigaldamist linnatänava algusesse, vaid
peetakse silmas liiklusmärgi paigaldamist selle märgiga tähistatava peatee algusesse. Peatee algus ei
pruugi ühtida linnatänava algusega. Samuti ei kohusta Liiklusmärkide ja nende kasutamise
vabariikliku standardi punkt 6.2 liiklejaid, vaid märgi paigaldajaid. Liikleja ei saa olla nimetatud
standardi punkti 6.2 rikkujaks.
Eeltoodust lähtudes on ebaõiged nii Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 1995. a.
otsus kui ka Pärnu Liikluspolitsei komissari 28. juuli 1994. a. otsus, millega R. Oravat karistati
Liikluseeskirja punkti 112 rikkumise eest rahatrahviga.
Juhindudes HKS §-dest 67, 57 p. 2 ja 68 lg. 3 ning HÕS §-st 324 lg. 1 p. 2, Riigikohtu
halduskolleegium
o t s u s t a b:
1. Rahuldada kohtuvigade parandamise avaldus.
2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 2. mai 1995. a. otsus
haldusõiguserikkumise asjas nr. II3õ/16/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale
ringkonnakohtule teises koosseisus.
3. Tagastada Raivo Oravale kautsjon 340 (kolmsada nelikümmend) krooni.
Määrus jõustub 21. märtsil 1996. a. teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton Jüri Põld Harri Salmann