3-3-1-3-96 · Riigikohus

3-3-1-3-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 8. märtsil 1996. a.

U.D. Kaasikese kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 4 lg. 2 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 7. märtsil 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Uuno-Diander Kaasikese kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu 17. novembri 1995. a. määrusele haldusasjas nr. II3/245/95.

Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

3. oktoobril 1995. a. esitas Uuno-Diander Kaasike Tallinna Halduskohtule kaebuse ETK

Ehitusvalitsuse keeldumise peale erastada temale rahvakapitali obligatsioonide eest eluruumi

üürilepingu alusel kasutatav korter Rakvere linnas Võidu tn. 52 - 4. Kaebuse esitaja leidis, et ETK

Ehitusvalitsuse keeldumine temale eluruumi erastamisest üürivõlgnevuse tõttu enne 12. aprilli

1995. a., mil Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega tunnistati kehtetuks

Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 1 osas, mis loeb erastamise objektiks kooperatiivse

organisatsiooni elamu või korteri olenemata sellest, kelle vahendite arvelt see on ehitatud, ei ole

kooskõlas Eluruumide erastamise seaduse §ga 5 lg. 5. U.-D. Kaasike palus tunnistada ETK

Ehitusvalitsuse toiming täielikult seadusevastaseks.

Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 1995. a. määrusega tagastati kaebus koos lisadega HKS § 10 lg. 3

alusel esitajale. Määruses märgiti: "Halduskohus lahendab avalik-õiguslikest suhetest tekkinud

vaidlusi, s.t. organ või asutus, kelle õigusakti või toimingu peale esitatakse kaebus, peab olema

avalik-õiguslik." Halduskohus leidis, et ETK Ehitusvalitsus ei ole HKS § 4 lg. 1 tähenduses

asutuseks, kelle tegevuse peale saab halduskohtusse kaevata.

19. oktoobril 1995. a. esitas U.-D. Kaasike Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus

tühistada Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 1995. a. määrus haldusasjas nr. 3-565/95 ja saata asi

arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Apellant leidis, et olles küll eraõiguslik asutus, oli ETK

Ehitusvalitsus eluruumide erastamisel kohustatud subjektiks. Seega oli pandud talle kohustus täita

avalik-õiguslikke haldusfunktsioone.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. novembri 1995. a. määrusega jäeti Tallinna

Halduskohtu 9. oktoobri 1995. a. määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis,

et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse esitamise ajal ei olnud ETK

Ehitusvalitsusele pandud kohustust täita avalik-õiguslikke funktsioone. ETK Ehitusvalitsuse näol ei

ole tegemist ka muu autonoomse asutusega HKS § 4 lg. 1 p. 5 mõttes, nagu väitis kaebaja

halduskohtule esitatud kaebuses. Antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

14. detsembril 1995. a. esitas U.-D. Kaasike Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub

ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus. Kassatsioonkaebuses U.-D. Kaasike väidab, et ringkonnakohus ei andnud oma määruses

hinnangut erikaebuses esitatud väitele, et eluruumi erastamise avalduse vastuvõtmisel oli ETK

Ehitusvalitsus eluruumide erastamise kohustatud subjektiks ja seega ka isikuks, kes täitis avalik-

õiguslikke funktsioone. Kuna erastamise kohustatud subjekt rikkus seadust ajal, millal ta oli

kohustatud eluruumi erastama, siis tuleb teda kohustada selleks tagantjärele.

ETK Ehitusvalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus on põhjendamatu.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Ekslik on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et U.D. Kaasikese kaebuse

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ning et Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 1995. a.

määrus kaebuse läbivaatamatult tagastamise kohta on seaduslik ja põhjendatud.

HKS § 4 lg. 2 kehtestab, et halduskohtusse võib pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu

avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks. Eluruumide erastamise seadus reguleerib suhteid, mis

tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide

omandis olevate elamute ja korterite erastamisel, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid,

tingimused ja korra. Seadus paneb eluruumide erastamise kohustatud subjektidele avalik-õigusliku

ülesande - korraldada eluruumide erastamist. Eraõiguse subjekt on avalik-õigusliku vaidluse pooleks,

kui talle on seadusega või seaduse alusel pandud avalik-õiguslike ülesannete täitmise kohustus.

Sellest tulenevalt on eluruumide erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming. Kaebusi sellise

toimingu peale lahendab halduskohus.

Seega on antud juhtumil tegemist eluruumi erastamisest tekkinud avalik-õigusliku vaidlusega, mille

lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Asja läbivaatamisel peab halduskohus välja selgitama,

kas ETK Ehitusvalitsus on eluruumi erastamise kohustatud subjekt ja kas vaidlusaluse eluruumi

erastamisest keeldumine oli seaduslik.

Eeltoodu alusel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 17. novembri 1995. a. määrus haldusasjas nr. II-3/245/95 tuleb tühistada.

Juhindudes HKS §dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Kassatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 17. novembri 1995. a. määrus

haldusasjas nr. II3/245/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus.

3. Tagastada Uuno-Diander Kaasikesele kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend

viis) krooni.

Määrus jõustub 18. märtsil 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remme,l Harri Salmann