3-1-3-11-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedL.T. süüdistuses VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi.
Legislator headnote
AI generated3-1-3-11-96 · Riigikohus: riisumise eest" sätestatud riisumise kuriteokoosseis eeldab vara hõivamist ja selle pööramist enda kasuks.
Full text
3-1-3-11-96
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 5.märtsil 1996.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja
Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja
L.T. süüdistuses VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse
"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.
Tartu 2. jsk Rahvakohtu 22.septembri 1951.a. otsusega mõisteti L.T. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 17
ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja
ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi vabadusekaotusega 10 aastat paranduslikus töölaagris ühes kogu vara
konfiskeerimisega.
Kohtuotsuse järgi tunnistati L.T. süüdi selles, et ta töötades Tartu Loomtoorsaaduste Varumiskontori L
punktis abitööjõuna, müüs kontorile talle kuuluva hoone kindlustushindest kõrgema hinnaga. 1949.a
detsembrikuus leppis L.T. kokku kontori direktori V.G-ga hoone müügihinnas 12 000 rubla. Sellest sai ta
endale 6000 rubla. Ülejäänud 6000 rubla tagastas L.T. V.G-le hoone remondiks, kuigi hoone ulatuslikku
remonti ei vajanud. Oma tegevusega aitas L.T. kaasa 6000 rubla riisumisele V.G. jt poolt.
Tartu 2. jsk Rahvakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu L.T. kaitsja L. Örd kassatsioonkaebuse.
ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16.novembri 1951.a. määrusega jäeti Tartu 2.jsk
Rahvakohtu 22.septembri 1951.a otsus L.T. süüdistusasjas muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata.
Omandireformi õigustatud subjekt E.R. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks ENSV Ülemkohtu
kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16.novembri 1951.a. määruse ja Tartu 2. jsk
Rahvakohtu 22.septembri 1951.a otsuse tühistamist ja L-H.T. õigeksmõistmist talle VNFSV KrK § 17 ja
NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara
riisumise eest" § 2 järgi süüksarvatud teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,
milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks,
t u v a s t a s:
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E.R. avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud taotlus on
põhjendatud.
NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluses "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara
riisumise eest" sätestatud riisumise kuriteokoosseis eeldab vara hõivamist ja selle pööramist enda kasuks.
L.T. eesmärk oli aga müüa talle kuuluv hoone. Hoonete ja maa-alade arvestamislehe järgi oli tapamajaks
müüdava hoone tegelik väärtus 5640 rubla (tl 54) . Ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei teadnud L.T., et
lepingus oli hoone hinnaks märgitud 12 000 rubla. Ta sai hoone eest 6000 rubla, kusjuures ülejäänud 6000
rubla pidi ta tagastama Tartu Loomtoorsaaduste Varumiskontori direktorile V.G-le müüdud hoone remondiks
(tl 24, 163-164, 181-184). Seega puudus L.T-l tahtlus omastada riigi raha vöi abistada V.G. jt. riisumisel.
Subjektiivselt küljelt eeldab riisumisest osavõtt, et igal osavõtjal, seega ka kuriteole kaasaaitajal, on ühtne
kuritegelik kavatsus ja eesmärk. L.T. ei olnud teadlik V.G. jt kuritegelikust kavatsusest ja eesmärkidest.
Hoone ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei saanud ta aru, et aitab neile kaasa kuriteo toimepanemisel. Seetõttu
puudub L.T. teos kuriteost osavõtu subjektiivne külg.
Juhindudes KrMK §-st 5 lg 2 ning AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 2 ja 3, 65 lg 3, ja 779 , Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi
o t s u s t a s:
1. Tühistada ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16.novembri 1951.a määrus ja Tartu 2. jsk
Rahvakohtu 22.septembri 1951.a. otsus L.T. süüdimõistmises VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu
Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2
järgi.
2. Mõista L.T. talle VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse
"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi õigeks.
3. E.R. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Kohtuotsus jõustub 5.märtsil 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Herbert Lindmäe
Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep