Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-11-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.3.11.96.89 AI generated

3-1-3-11-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-11-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

L.T. süüdistuses VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi.

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-11-96 · Riigikohus: riisumise eest" sätestatud riisumise kuriteokoosseis eeldab vara hõivamist ja selle pööramist enda kasuks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-11-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5.märtsil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

L.T. süüdistuses VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tartu 2. jsk Rahvakohtu 22.septembri 1951.a. otsusega mõisteti L.T. süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 17

ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja

ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi vabadusekaotusega 10 aastat paranduslikus töölaagris ühes kogu vara

konfiskeerimisega.

Kohtuotsuse järgi tunnistati L.T. süüdi selles, et ta töötades Tartu Loomtoorsaaduste Varumiskontori L

punktis abitööjõuna, müüs kontorile talle kuuluva hoone kindlustushindest kõrgema hinnaga. 1949.a

detsembrikuus leppis L.T. kokku kontori direktori V.G-ga hoone müügihinnas 12 000 rubla. Sellest sai ta

endale 6000 rubla. Ülejäänud 6000 rubla tagastas L.T. V.G-le hoone remondiks, kuigi hoone ulatuslikku

remonti ei vajanud. Oma tegevusega aitas L.T. kaasa 6000 rubla riisumisele V.G. jt poolt.

Tartu 2. jsk Rahvakohtu otsuse peale esitas süüdimõistetu L.T. kaitsja L. Örd kassatsioonkaebuse.

ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16.novembri 1951.a. määrusega jäeti Tartu 2.jsk

Rahvakohtu 22.septembri 1951.a otsus L.T. süüdistusasjas muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata.

Omandireformi õigustatud subjekt E.R. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks ENSV Ülemkohtu

kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16.novembri 1951.a. määruse ja Tartu 2. jsk

Rahvakohtu 22.septembri 1951.a otsuse tühistamist ja L-H.T. õigeksmõistmist talle VNFSV KrK § 17 ja

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara

riisumise eest" § 2 järgi süüksarvatud teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse,

milles toetati avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s:

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E.R. avalduses kohtuvea parandamiseks esitatud taotlus on

põhjendatud.

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluses "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara

riisumise eest" sätestatud riisumise kuriteokoosseis eeldab vara hõivamist ja selle pööramist enda kasuks.

L.T. eesmärk oli aga müüa talle kuuluv hoone. Hoonete ja maa-alade arvestamislehe järgi oli tapamajaks

müüdava hoone tegelik väärtus 5640 rubla (tl 54) . Ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei teadnud L.T., et

lepingus oli hoone hinnaks märgitud 12 000 rubla. Ta sai hoone eest 6000 rubla, kusjuures ülejäänud 6000

rubla pidi ta tagastama Tartu Loomtoorsaaduste Varumiskontori direktorile V.G-le müüdud hoone remondiks

(tl 24, 163-164, 181-184). Seega puudus L.T-l tahtlus omastada riigi raha vöi abistada V.G. jt. riisumisel.

Subjektiivselt küljelt eeldab riisumisest osavõtt, et igal osavõtjal, seega ka kuriteole kaasaaitajal, on ühtne

kuritegelik kavatsus ja eesmärk. L.T. ei olnud teadlik V.G. jt kuritegelikust kavatsusest ja eesmärkidest.

Hoone ostu-müügi lepingu sõlmimisel ei saanud ta aru, et aitab neile kaasa kuriteo toimepanemisel. Seetõttu

puudub L.T. teos kuriteost osavõtu subjektiivne külg.

Juhindudes KrMK §-st 5 lg 2 ning AKKS §-dest 63 p 3, 64 p 2 ja 3, 65 lg 3, ja 779 , Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi

o t s u s t a s:

1. Tühistada ENSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16.novembri 1951.a määrus ja Tartu 2. jsk

Rahvakohtu 22.septembri 1951.a. otsus L.T. süüdimõistmises VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu

Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2

järgi.

2. Mõista L.T. talle VNFSV KrK § 17 ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4.juuni 1947.a seadluse

"Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi õigeks.

3. E.R. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 5.märtsil 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Herbert Lindmäe

Liikmed: Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep