Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-10-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.3.10.96.87 AI generated

3-1-3-10-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-10-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Tühistada Viljandi Maakohtu 2. märtsi 1995.a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 1995.a otsused J.T-le määratud karistuse kandmise koha osas.

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-10-96 · Riigikohus: Tühistada Viljandi Maakohtu 2. märtsi 1995.a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 1995.a otsused J.T-le määratud karistuse kandmise koha osas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-10-96

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 5. märtsil 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

J.T. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p. 1, 2, 3 ja 4 järgi.

Menetlusoalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

J.T. oli koos Toomas Kollamaaga Viljandi Maakohtu 2. märtsi 1995.a otsusega süüdi tunnistatud KrK § 141

lg 2 p. 1, 2, 3 ja 4 järgi ning karistatud nelja-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 ja 3 alusel loeti J.T-le

Viljandi Maakohtu 22. detsembri 1992.a ja 17. mai 1994.a otsustega mõistetud ja kandmata karistused

kaetuks viimatimõistetud raskema karistusega ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti

J.T-le neli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 1995.a. otsusega jäeti Viljandi Maakohtu otsus

muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata.

Riigiprokuratuuri prokurör T. Vee avalduses kohtuvea parandamiseks Viljandi Maakohtu 2. märtsi 1995.a ja

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 1995.a otsustes taotletakse nimetatud

kohtuotsuste tühistamist J.T-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse kandmise koha osas. Avaldaja

märgib, et J.T. poolt toimepandud röövimine on vastavalt KrK §-le 72 lg 2 esimese astme kuritegu ja seega,

vastavalt KrK §-le 23 lg 7, tuleb J.T-le vabadusekaotusliku karistuse kandmise kohaks määrata kinnine

vangla.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud prokuröri seletuse, milles

toetati avalduses sisalduvat taotlust,

l e i d i s :

Avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest vastavalt KrK

§-le 23 lg.7 peab J.T. kandma vabadusekaotuslikku karistust kinnises vanglas. Kooskõlas Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. novembri 1995.a. otsuses M.K. kriminaalasjas esitatud seisukohaga ei ole kohtu

poolt ekslikult määratud vabadusekaotuse kandmise koha asendamine seaduse järgi ainuvõimaliku karistuse

kandmise kohaga käsitletav süüdimõistetu olukorra halvendamisena.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrK §-st 23 lg 7 ja AKKS §-dest 63. p. 3, 64. p.3, 65 lg.3, ja 779,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Viljandi Maakohtu 2. märtsi 1995.a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

2. 27. septembri 1995.a otsused J.T-le määratud karistuse kandmise koha osas.

3. Määrata J.T-le mõistetud vabadusekaotuse kandmise kohaks kinnine vangla.

4. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 5. märtsil 1996.a. ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Herbert Lindmäe

Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg