3-1-1-29-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Võru Maakohtu 24. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti
Legislator headnote
AI generated3-1-1-29-96 · Riigikohus: Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Võru Maakohtu 24. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti
Full text
3-1-1-29-96
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 27. veebruaril 1996.a.
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Eerik Kergandberg ja
Peeter Vaher vaatasid avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja
Sergei Bogdanovi süüdistuses KrK § 207 lg 2; 113 ja 100 järgi.
Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Võru Maakohtu 24. aprilli 1995.a. otsusega mõisteti
S. Bogdanov süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ning teda karistati 2-aastase vabadusekaotusega, KrK § 113
järgi karistati teda 2-kuulise arestiga. Süüdistuses KrK § 100 järgi mõisteti S. Bogdanov õigeks. KrK
§ 40 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaks aastat ja kaks kuud
vabadusekaotust poolkinnises vanglas.
S. Bogdanovit süüdistati selles, et omamata vastavat luba, omandas ta 1993.a. väikekaliibrilise
vintrelva, mida hoidis kuni 19. märtsini 1994.a. oma elukohas Võru maakonnas Mõniste vallas Saru
külas. Nimetatud kuritegu kvalifitseeriti KrK § 207 lg 1 järgi.
Lisaks eeltoodule süüdistati S. Bogdanovit selles, et ta 19. märtsi 1994.a. õhtul Võru maakonnas
Mõniste vallas Saru külas Saru lauatehase ühiselamus omavahelise tüli käigus peksis ta Andres
Rätsepat rusikaga näkku ja kehasse, lõi teda peaga vastu uksepiita ja lükkas põrandale pikali,
põhjustades kannatanule kergeterviserikkega kehavigastuse, millega pani toime KrK § 113 järgi
kvalifitseeritava kuriteo.
Veel oli S. Bogdaov antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 19. märtsil 1994.a. kella 20.15 paiku
Võru maakonnas Mõniste vallas Saru külas Saru lauatehase ühiselamus tulistas tahtlikult
väikekaliibrilisest vintrelvast 1-2 m kaugusel seisvale A. Rätsepale selga, tabades kannatanut
paremasse kopsu, mis põhjustas ägedast verekaotusest tingituna A. Rätsepa surma. Eeltoodud
süüdistuses mõisteti S. Bogdanov õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Maakohus leidis, et
kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ei saa väita, et S. Bogdanov oleks toime pannud KrK § 100
järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna kõik olemasolevad tõendid on oletuslikku laadi.
Võru Maakohtu 24. aprilli 1995.a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Võru prokurör F. Luiksaar,
milles ta palub maakohtu otsuse tühistada S. Bogdanovi õigeksmõistmise osas KrK § 100 järgi.
Maakohtu järeldus S. Bogdanovi süü tõendamatusest on apellandi arvates alusetu, kuna kohus on
lähtunud vaid kohtualuse ütlustest selle kohta, et A. Rätsepat tulistas Natalja Bogdanova, sel ajal kui
A. Rätsep oli kummargil tema peal. Protestis leitakse, et ebaõige on maakohtu väide selle kohta, et
sellises situatsioonis ei saa lugeda Natalja ja Sergei Bogdanovi ütlusi usaldusväärseteks, kuna puudub
kriteerium tegemaks vahet nende poolt antud ütlustes sisalduva tõe ja vale vahel.
Apellant väidab, et maakohus ei motiveerinud, miks ta ei arvestanud tunnistajate Silja Kivi ja Jana
Rebase eeluurimisel antud ütlusi. Samuti väidab ta, et N. Bogdanoval puudus motiiv A. Rätsepat
tappa.
Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 1995.a otsusega tühistati Võru Maakohtu 24. aprilli 1995.a.
otsus osaliselt. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti S. Bogdanov süüdi KrK 100 järgi ja teda karistati
selle eest 6-aastase vabadusekaotusega. KrK § 113 järgi mõistetud karistusest s.o 2kuulisest arestist
vabastati kohtualune KrMK § 5 lg 2 alusel seoses aegumisega. KrK § 40 alusel mõisteti lõplikuks
karistuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäi
kohtuotsus muutmata.
Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu S. Bogdanov ja tema
kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Peeter Persidski. Kaitsja palub Tartu Ringkonnakohtu otsuse
tühistada selles sisalduvate kohtu järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele. Kassaator
leiab, et S. Bogdanovi süüküsimuse otsustamisel on tuginetud ainult tema süüd kinnitavatele
tõenditele, jättes tähelepanuta need tõendid, mis välistavad S. Bogdanovi süü A. Rätsepa tapmises.
Väidetavalt olevat kohus jätnud põhjendamatult kõrvale tunnistajate A. Kivi , S. Kivi, J. Rebase ja
O. Nikitina poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütlused selle kohta, kes tappis A. Rätsepa. P. Persidski
arvates on jäänud tähelepanuta asjaolu, et N. Bogdanova on kahel korral kirjutanud puhtsüdamliku
ülestunnistuse selle kohta, et tema ise tappis A. Rätsepa. Kassaator leiab kokkuvõtteks, et
N. Bogdanoval oli motiiv A. Rätsepa tulistamiseks, kuid S. Bogdanov võttis esialgselt tapmises süü
enda peale, soovides päästa oma naist. Hiljem on S. Bogdanov kategooriliselt oma süüd eitanud.
S. Bogdanov eitab kassatsioonkaebuses täielikult oma süüd ning kinnitab, et A. Rätsepa tappis
N. Bogdanova. Väidetavalt puudus kassaatoril motiiv tappa A. Rätsep. Kassaator ei vaidlusta enda
süüdimõistmist KrK § 207 lg 1 järgi, sest on end selles osas süüdi tunnistanud ning kahetseb
toimunut. KrK § 100 järgi esitatud süüdistuses palub end õigeks mõista.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, vaadanud kriminaalasja läbi piiramatu kassatsiooni korras, tutvunud
kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti kassatsioonkaebuste
rahuldamata jätmist
l e i d i s:
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on seaduslik ja ei kuulu tühistamisele.
Kassatsioonkaebustes korratakse sisuliselt apellatsioonimenetluses toodud väiteid S. Bogdanovi süü
puudumise kohta. Ringkonnakohus on neid väiteid kontrollinud, hinnanud kõiki tõendeid nende
kogumis vastavalt KrMK § 50 sätetele ning igakülgselt põhistanud S. Bogdanovi süüditunnistamist
A. Rätsepa tapmises ja andnud sellele kuriteole õige juriidilise hinnangu. Riigikohtu
kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi ja
järeldusi S. Bogdanovi süü tõendamisel.
Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus ei ole aset leidnud seaduserikkumisi, mis AKKS § 64
sätete kohaselt oleks kohtuotsuse tühistamisel aluseks.
Juhindudes AKKS §-dest 63 p 1 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 1995.a otsus Sergei Bogdanovi
süüdistusasjas muutmata.
2. S. Bogdanovi ja tema kaitsja kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub 27. veebruaril 1996.a ja edasikaebamisele ei kuulu.
Eesistuja: Jüri Rätsep
Liikmed: Eerik Kerganberg, Peeter Vaher