Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-24-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.1.24.96.67 AI generated

3-1-1-24-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-24-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 26. septembri 1995.a. otsusega tunnistati Jüri Bütner süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ning

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-24-96 · Riigikohus: Tallinna Linnakohtu 26. septembri 1995.a. otsusega tunnistati Jüri Bütner süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ning

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-24-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. veebruaril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Jüri Bütneri süüdistuses KrK §-de 207 lg 1, ja 142 lg 3 p. 2 järgi ning

R. S. süüdistuses KrK § 142 lg 3 p. 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Tallinna Linnakohtu 26. septembri 1995.a. otsusega tunnistati Jüri Bütner süüdi KrK § 207 lg 1 järgi ning

teda karistati 2-aastase vabadusekaotusega ja KrK § 142 lg 3 p. 2 järgi ning karistati 5 aastase

vabadusekaotusega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest loeti 5 aastat vabadusekaotust kinnises

vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati R. S. süüdi KrK § 142 lg 3 p. 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5

aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

J. Bütner mõisteti KrK § 207 lg 1 järgi süüdi selles, et ta ostis 1994.a. tundmatult isikult püstoli Browning,

hoidis nimetatud tulirelva enda elukohas Tallinnas Komeedi tn. 13-1 ning kandis seda ka endaga kaasas.

KrK § 142 lg 3 p. 2 järgi mõisteti J. Bütner ja R. S. süüdi selles, et nad eelneval kokkuleppel koos kolmanda

kaaslasega tungisid Tallinnas X tee C korterisse Z, kus ähvardasid püstoliga Browning ja automaadiga PP"

korteri omanikku A. E.-d, nõudsid temalt 40 000 krooni ning sõiduautot BMV 318. Seejärel panid

kannatanule kilekoti pähe ning viisid ta autoga S. metsa, kus ähvardasid, et raha mittemaksmise korral peab

A. E. endale haua valmis kaevama. Seega seisnes J. Bütneri ja R. S.-i tegevus eelneval kokkuleppel võõra

vara üleandmise nõudmises ja sellega seoses isikult vabaduse võtmises ning tapmisega ähvardamises.

Viimatikirjeldatud kuriteoepisoodi vaidlustasid apellatsioonikorras kohtualuste kaitsjad ja kannatanu A. E.

Kaitsjad taotlesid kuriteo kvalifitseerimist KrK § 1243 lg 1 järgi ja tingimisi karistust, kannatanu toetas

kohtualuste kohtlemise kergendamist.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995.a. otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu

otsus J. Bütnerile ja R. S.-le mõistetud karistuste osas: neid karistati KrK § 39 sätteid kohaldades KrK § 142

lg 3p. 2 järgi 3-aastase vabadusekaotusega. Sama karistus jäeti J. Bütnerile ka koondkaristuseks KrK § 40

alusel kuritegude kogumi eest. Karistuste kandmise koht on jäänud apellatsioonikohtu otsuses nimetamata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonprotesti riigiprokuröri

asetäitja Jaan Naaber. Kassaator aktsepteerib Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud sanktsiooni alamäärale

vastavat karistust ja leiab, et seeläbi arvestati juba kõiki vastutust kergendavaid asjaolusid, mida asjas on

võimalik käsitleda: J. Bütneril kolme alaealise lapse olemasolu, konflikti seotust vaieldavate

tsiviiltehingutega, millesse süüdimõistetud sekkusid. Protestis peetakse süüdistuse mahu väidetavast

vähenemisest olulisemaks seda, milliseid tegusid toime pandi - kuriteo raskust ja laadi. J. Bütner võeti

vastutusele kahe tahtliku kuriteo eest, R. S. oli neljandat korda kohtu all. Kassaator peab mõlema isiku puhul

KrK § 39 rakendamist kriminaalseaduse ebaõigeks kohaldamiseks AKKS § 39 lg 2 p. 2 mõttes, taotleb

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995.a. otsuse tühistamist J. Bütnerile ja R. S.-

le mõistetud karistuse osas selle liberaalsuse tõttu ning kriminaalasja saatmist samale kriminaalkolleegiumile

uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokurör M. Püssi

seletuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti,

t u v a s t a s :

KrK § 20 lg 1 kohaselt on karistus sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu

suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises

kriminaalkoodeksis ettenähtud ulatuses. Vastavalt KrK §-le 36 mõistab kohus karistuse kriminaalkoodeksi

eriosa selle paragrahviga kehtestatud piirides, mis näeb ette vastutuse toimepandud kuriteo eest.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuriteo raskus ja laad on rõhutatult esimene faktor, millest sõltub

karistus konkreetse kuriteo eest.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt realiseerisid J. Bütner ja R. S. oma kuriteolist tahet silmapaistvalt

küünilises vormis ja ohu reaalsust iseloomustavate vahenditega. Kannatanu abituse rõhutamiseks kasutati

tulirelvi ja käeraudu, jõhkrate väljenditega toonitati olukorra lootusetust.

Neid kuriteo laadi tunnuseid ei korva reaalsest tsiviiltehingust tuleneva ettekäände ja alaealiste laste

olemasolu.

Mõlema J. Bütnerile inkrimineeritud kuriteo süü vormiks on tahtlus, kusjuures relva hoidmisega kaasnes

selle kasutamine kuriteolise ründe vahendina. R. S. on korduvalt varemgi avaldanud oma valmisolekut

kriminaalseadusega keelatud tegudeks.

KrK § 39 lubab mõista koodeksi eriosas ettenähtust kergemat karistust motiveeritult, arvestades kuriteo

raskust oluliselt vähendavaid erandlikke tehiolusid, samuti süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest

ei nähtu mõistlikku alust kummagi tingimuse erandlikuks rõhutamiseks ja Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995.a. otsuses on jäänud KrK § 39 rakendamine sisuliselt

põhjendamata. Selles seisnebki kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine, mis tingib kohtulahendi tühistamise.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 3, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. novembri 1995.a. otsus Jüri Bütneri ja R. S.

süüdistusasjas KrK § 142 lg 3 p. 2 järgi mõistetud karistuse ning Jüri Bütnerile KrK § 40 alusel mõistetud

lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisu.

2. Riigiprokuröri asetäitja kassatsioonprotest rahuldada.

Kohtuotsus jõustub 20. veebruaril 1996.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Jüri Ilvest

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep