3-2-2-2-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul, vaatas läbi
Legislator headnote
AI generated3-2-2-2-96 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul, vaatas läbi
Full text
3-2-2-2-96
M Ä Ä R U S
Tartus, 14. veebruaril 1996. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja
esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Kulli osavõtul, vaatas läbi
avalikul kohtuistungil 5. veebruaril 1996. a.
Sigrid Kristini teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu 5. oktoobri 1994. a. otsuse Anne
Lehmanni hagis Sigrid Kristini vastu Peeter Solba poolt 23. jaanuaril 1992. a. tehtud
testamendi kehtetuks tunnistamiseks.
Tallinna Linnakohus rahuldas 5. oktoobri 1994. a. otsusega Anne Lehmanni hagi ning tunnistas
kehtetuks Peeter Solba poolt 23. jaanuaril 1992. a. tehtud testamendi, millega ta pärandas Sigrid
Kristinile pool mõttelist osa majavaldusest Tallinnas Särgava allee 2 ning kogu majavalduse juurde
kuuluva krundi.
Otsuse põhjenduste kohaselt oli P. Solba invaliid lapseeast ning alates 1967. aastast eluaegselt II-
grupi invaliid diagnoosiga entsefaliit. Postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisikomisjoni 10. märtsi
1994. a. arvamuse kohaselt ei olnud P. Solba 23. jaanuaril 1992. a. võimeline aru saama oma tegude
tähendusest ja neid juhtima.
Teistmisavalduses palub S. Kristin tühistada linnakohtu otsus ning saata asi uueks arutamiseks samale
kohtule.
Uue olulise asjaoluna nimetab avaldaja Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1995. a. otsusega A.
Lehmanni hagis Johannes Selgi vastu ostu-müügilepingu tühistamiseks tuvastatud asjaolu, et P. Solba
oli selle lepingu sõlmimiseajal 1979. a. otsusevõimeline isik. Teisi teistmise aluseid avalduses toodud
ei ole.
Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata.
TsKS § 350 kohaselt on uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise aluseks olulised asjaolud, mis ei
olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui uued asjaolud mõjutasid
kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks.
Asjaolu, et P. Solba 1979. a. ostu-müügilepingu sõlmimise ajal sai aru oma teo tähendusest ja suutis
seda juhtida, ei mõjutanud 5. oktoobril 1994. a. kohtuotsuse tegemist, millega tuvastati tema
otsusevõimetus 23. jaanuaril 1992. a.
Juhindudes TsKS §-st 354 lg. 3, kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta Sigrid Kristini teistmisavaldus Tallinna Linnakohtu 5. oktoobri 1994. a. otsuse
tühistamiseks rahuldamata.
Eesistuja J. Odar
Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa