3-1-1-22-96 · Riigikohus

3-1-1-22-96

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 12. veebruaril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

A. M. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

A. M. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi selles, et ta 16. juunil 1994.a. kella 00.45 paiku

joobeseisundis juhtis sõiduautot "Ford-Escort" Tartu - Jõgeva - Aravete maanteel omamata juhitunnistust

ning sõitis teelt välja ja auto rullus üle katuse. Autos kaasasõitnud H. K. sai avarii tagajärjel raske

kehavigastuse.

Tartu Maakohtu 28. detsembri 1995.a. a määrusega lõpetati kriminaalasi A. M. süüdistuses KrK § 204 lg 1

järgi leppimise motiivil ning märgiti, et määruse peale võib esitada erikaebuse.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu ise kohtuistungil ei osalenud ja saatis kohtule kirjaliku teate

selle kohta, et ei soovi kriminaalasja kohtulikku uurimist ning kohtualuse suhtes tal pretensioone ei ole.

Kohtuistungil prokurör ja kaitsja vaidlesid KrMK § 5 lg 4 alusel kriminaalasja lõpetamise vastu.

Tartu Maakohtu 28. detsembri 1995.a. määruse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu prokurör Arvi Kungla.

Protestis taotleti maakohtu määruse tühistamist ja uue seaduspärase otsuse tegemist. Apellant leidis, et

kannatanu ei väljendanud oma soovi kriminaalasja lõpetamiseks leppimise tõttu KrMK § 5 lg 4 mõtte

kohaselt ning lõpetamise vaidlustasid nii prokurör kui ka kaitsja. KrMK § 5 lg 4 sätestab, et kriminaalasja

lõpetamine leppimise tõttu ei ole lubatud, kui keegi menetlusosalistest vaidleb selle vastu. Veel leitakse

protestis, et Tartu Maakohus pidanuks kriminaalasja lõpetamise määruse tegema Eesti Vabariigi nimel.

24. jaanuaril 1996.a. jättis Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium apellatsioonimenetluse eelistungil

tehtud määrusega apellatsioonprotesti läbi vaatamata ning leidis, et ringkonnakohtu määrus on lõplik ja

kassatsiooni korras kaebamisele ega protestimisele ei kuulu. Ringkonnakohus asus seisukohale, et KrMK § 5

lg 4 rikkumist ei saa käsitleda menetlusnormide olulise rikkumisena, kuna seda pole sätestatud AKKS §-s 39

lg 3. Samuti leidis ringkonnakohus, et puudub seadus, mis võimaldaks prokuröril esitada protesti

ringkonnakohtule kriminaalasja lõpetamise määruse peale, sest vastavalt AKKS §-dele 68 ja 69 ei kuulu

kriminaalasja lõpetamise määrused edasikaebamisele ja protestimisele. Veel märgib ringkonnakohus, et

esitatud protest ei vasta AKKS § 8 lg 1 p. 4 nõuetele, sest ei sisalda konkreetset nõuet.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1996.a. määruse peale esitas eriprotesti

Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Ta taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja

saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Eriprotestis väidetakse, et ringkonnakohtu põhjendus, mille

kohaselt KrMK § 5 lg 4 rikkumine ei ole menetlusnormide oluline rikkumine, ei ole sisuline ja seda enam, et

KrMK § 5 lg 4 on kehtestatud hiljem kui AKKS tervikuna. Protestis öeldakse, et prokurör on

menetlusosaline, kellele laienevad teiste menetlusosalistega võrdsed õigused - seega ka õigus esitada protest

ringkonnakohtule kriminaalasja lõpetamise määruse peale. Protestis leitakse ka seda, et kui ringkonnakohus

leidis prokuröri protesti olevat mittevastava AKKS § 8 lg 1 p. 4 nõuetele, tulnuks vastavalt AKKS §-le 10

lg 1 määrata apellandile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi väidab prokurör, et AKKS § 10 käsitleb

protesti tagastamist läbivaatamatult ja seetõttu on ringkonnakohtu määrus protestitav ning käesoleval ajal on

see juba sätestatud ka AKKS §-s 68 lg 1 p. 10.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse,

milles toetati eriprotesti rahuldamist,

l e i d i s :

Tartu Maakohtu 28. detsembri 1995.a. määrus kriminaalasja lõpetamise kohta A. M. süüdistusasjas KrK

§ 204 lg 1 järgi on seadusevastane ja kuulub tühistamisele.

KrMK § 5 lg 4 kohaselt ei ole kriminaalasja lõpetamine leppimise tõttu lubatud, kui keegi menetlusosalistest

vaidleb selle vastu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et prokurör ja A. M. kaitsja maakohtu istungil ei

olnud nõus menetluse lõpetamisega leppimise tõttu, sest kannatanu kohtuistungil ei viibinud ja tema kirjalik

avaldus kohtule ei sisaldanud vormikohast soovi leppida kohtualusega. Eirates prokuröri ja kaitsja ülaltoodud

seisukohta lõpetas maakohus kriminaalasja menetluse.

Tartu Maakohtu määruse peale esitas apellatsioonprotesti prokurör.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et kriminaalasja lõpetamise määrused ei ole

apelleeritavad ega kasseeritavad, on väär. Kui seadus sätestab menetlusosaliste, kelleks KrMK § 34 kohaselt

on ka prokurör, õiguse vastu vaielda kriminaalasja lõpetamisele leppimise tõttu, siis on ootuspärane ja

õigusemõistmise üldprintsiipidega kooskõlas ka menetlusosaliste õigus apelleerida esimese astme kohtu

lahend, mis on tehtud otseses vastuolus seadusega. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et 8. jaanuaril 1996.a.

võttis Riigikogu vastu AKKS täiendused, mille kohaselt on prokuröril õigus esitada eriproteste kohtu

määruste peale kriminaalasja lõpetamisel leppimise tõttu. Sellest õigusest tulenevalt on Riigikohtul volitus

neid eriproteste läbi vaadata, kusjuures juhinduda tuleb AKKS § 72 lg 2 kohaselt apellatsiooni - ja

kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku sätetest, mis reguleerivad kassatsioonimenetlust.

Kuna kohtuviga on tehtud juba esimese astme kohtu poolt, kuuluvad tühistamisele mõlemad kohtulahendid

ning kriminaalasi tuleb saata uueks arutamiseks vea teinud kohtule.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 2, 64 p. 2 ja 3, 65 lg 3, 72 lg 2 ja 74 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. jaanuari 1996.a. määrus ja Tartu Maakohtu

28. detsembri 1995.a. määrus A. M. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule

teises kohtukoosseisus.

2. Prokuröri eriprotest rahuldada.

Kohtumäärus jõustub 12. veebruarist 1996.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja : Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe