3-2-2-1-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedRiigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, L. Kauksi esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 1996. a.
Legislator headnote
AI generated3-2-2-1-96 · Riigikohus: Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, L. Kauksi esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 1996. a.
Full text
3-2-2-1-96
M Ä Ä R U S
Tartus, 7. veebruaril 1996. a.
Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, L. Kauksi
esindaja vandeadvokaat S. Musta osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 1996. a.
Laine Kauksi teistmisavalduse alusel Riigikohtu 3. novembri 1995. a. määrusele Laine Kauksi
kohtuvigade parandamise avalduses Lääne-Viru Maakohtu 30. oktoobri 1993. a. otsusele Artur
Alliku avalduses juriidilise fakti tuvastamiseks.
8. novembril 1993. a. esitatud avalduses palus Artur Allik tuvastada juriidilise fakti, et Lääne-
Virumaal Sõmeru vallas Võhma külas asuva Tõnurahva nr. 7 talu hooned koos 43 ha maaga ostis Jüri
Allik 1939. a. Elvine Tompsilt. Juriidilise fakti tuvastamist oli vaja õigusvastaselt võõrandatud vara
tagasinõudmiseks. Avaldus esitati TsKS §-de 253 p. 1, 254, 255 lg. 2 p. 2 ja 256 alusel.
Lääne Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsusega avaldus rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste
kohaselt kuulus Tõnurahva talu Julius ja Elvine Nõmmekodillasele. 1925. a. asus sellesse tallu
rentnikuna elama avaldaja isa J. Allik, kes ostis 1939. a. taluhooned koos maaga, makstes selle eest
E. Tompsile (end. Nõmmekodillas) 750 000 senti. Sugulaste vahel kirjalikku ostu-müügilepingut ei
sõlmitud. Omandireformi õigustatud subjektiks talumaade osas tunnistati õigusvastaselt võõrandatud
vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne-Virumaa komisjoni 10. augusti 1993. a. otsusega E.
Tompsi tütar Reet Nõmme, kes suri 10. novembril 1992. a.
Riigikohtule 7. juunil 1995. a. esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus E. Tompsi tütar
Laine Kauks maakohtu otsuse tühistada. Kohus kohaldas valesti 1939. a. kehtinud Balti Eraseadust,
mille §-de 812 ja 814 kohaselt loeti vara omanikuks vaid seda isikut, kes oli vara valdajana kantud
kinnistusraamatusse. Selleks isikuks oli kuni vara õigusvastaselt võõrandamiseni E. Tomps. Kohus
jättis protsessi kaasamata R. Nõmme pärijad - neli õde, kes on asjast huvitatud isikud.
Riigikohus jättis L. Kauksi avalduse rahuldamata.
Määruse põhjenduste kohaselt on protsessiosaliseks ka asjast huvitatud isikud (TsKS § 63), kuid
selliseks isikuks olemine peab olema seaduse nõuete kohaselt kinnitatud. Õigusvastaselt võõrandatud
vara tagastamise korra p. 17 (EV Vm. 13. 07. 1993. a.) kohaselt, kui omandireformi õigustatud
subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud nõudeõigus pärimisele tsiviilõiguse normide kohaselt. Pärandi
vastuvõtmine peab olema notariaalselt tõendatud. Sellist dokumenti oma nõudeõiguse (asjast
huvitatud isikuks olemise) kohta ei ole L. Kauks kohtule esitanud.
Teistmisavalduses palub L. Kauks Riigikohtu 3. novembri 1995. a. määruse TsKS § 350 lg. 2 p. 1
alusel uuesti läbi vaadata ning Lääne-Viru Maakohtu 30. novembri 1993. a. otsuse tühistada, kuna
uue asjaoluna on ilmnenud, et Tallinna Notaribüroo notar on 13. novembril 1995. a. välja andnud
tõendi selle kohta, et Laine Kauks, Helga-Hermine Tomps ja Herta-Johanna Norden on 10. novembril
1992. a. surnud Reet Nõmme pärijad.
Vastustaja S. Allik leiab, et teistmisavaldus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata.
Kolleegium leiab, et notari tõend, millest nähtuvalt on L. Kauks 13. veebruaril 1995. a. esitanud
notarile avalduse 10. novembril 1992. a. surnud R. Nõmme pärandi vastuvõtmise kohta, ei anna alust
Riigikohtu 3. novembri 1995. a. määruse teistmiseks. Vastavalt TsKS §-le 350 lg. 2 p. 1 on otsuste ja
määruste teistmise aluseks ilmsikstulnud uued olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla
avaldajale teada. Avalduse pärandi vastuvõtmiseks oli L. Kauks esitanud juba 13. veebruaril 1995. a.
Küll aga kinnitab see tõend asjaolu, et L. Kauks R. Nõmme pärijana on asjast huvitatud isikuks
ülalnimetatud erimenetlusasjas.
Kuna Riigikohus jättis L. Kauksi kohtuvigade parandamise avalduse rahuldamata asjast huvitatud
isikuks olemist kinnitava tõendi puudumise tõttu, avalduse põhjendatust kontrollimata, siis on L.
Kauksil õigus avaldus maakohtu otsuses kohtuvigade parandamiseks esitada teistkordselt.
Juhindudes TsKS §-st 354, kolleegium
m ä ä r a s:
Jätta Laine Kauksi teistmisavaldus rahuldamata.
Eesistuja J. Luik
Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa