3-3-3-1-96 · Riigikohus

3-3-3-1-96

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 2. veebruaril 1996. a.

A. Kale, J. Kale ja P. Kale kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine protsessi-osaliste

ringi määramise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 1. veebruaril 1996. a. avalikul kohtuistungil läbi Ants Kale, Jaan Kale ja Paavo Kale

kohtuvigade parandamise avalduse Jõgeva Maakohtu 8. veebruari 1995. a. otsusele haldusasjas

nr. 3195 Rein Luiski kaebuses Põltsamaa Vallavalitsuse 1. juuli 1994. a. korralduse nr. 64

seadusevastaseks tunnistamiseks.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Ants Kale, Jaan Kale ja Paavo Kale esindajad AS "Hekate"

juristid Jüri Urb ning Lauri Lillevars ja Põltsamaa Vallavalitsuse esindaja vallavanem Tiit Kulu.

Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni

20. mai 1993. a. otsusega nr. 2189 tunnistati omandireformi objektiks Põltsamaa vallas "Mardi nr. A-

78" talu, kinnistu nr. 1757 (elumaja, laut, küün) ja 21,23 ha maad. Sama otsusega tunnistati

omandireformi subjektiks endise omaniku Ferdinand Luiski (surnud 1973. a.) poeg Rein Luisk.

Põltsamaa Vallavalitsuse 1. juuli 1994. a. korraldusega nr. 64 tunnistati õigusvastaselt võõrandatud

"Mardi nr. A78" talu elumaja ja laut tagastamisele mittekuuluvateks Omandireformi aluste seaduse

§ 12 lg. 3 p. 3 alusel põhjusel, et nimetatud hooned on Ants Kale, Jaan Kale ja Paavo Kale heauskses

omanduses.

1. augustil 1994. a. esitas Rein Luisk kaebuse Jõgeva Maakohtule, milles palus tunnistada Põltsamaa

Vallavalitsuse 1. juuli 1994. a. korralduse nr. 64 seadusevastaseks, teha Põltsamaa Vallavalitsusele

ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja teha uus korraldus. Kaebaja leidis, et arvestades seda, et

taluhooned, välja arvatud küün, on säilinud endisel individualiseeritud kujul ja mingeid kapitaalseid

ümberehitusi tehtud ei ole ning seda, et õigusvastaselt võõrandatud maa tagastati temale, soovib ta

hakata seal tulevikus talu pidama.

Kaebaja oli seisukohal, et taluhooned ei saa olla heauskses omanduses, sest vara võõrandati tema isalt

kui saksa okupatsiooni abistanult õigusvastaselt Põltsamaa Valla Täitevkomitee 7. juuni 1945. a.

otsusega ja anti tasuta üle Põltsamaa Haiglale. Haigla likvideerimisel läksid hooned üle Sakala

sovhoosile. Sovhoos kasutas hooneid üüripinnana. 1970ndatel aastatel anti taluhooned kasutada Eha

Parisele, kelle endise elukaaslase Voldemar Kale lapsed ongi nimetatud heausksed omanikud.

E. Parise ja Sakala sovhoosi vahel ei ole sõlmitud ostu-müügi lepingut. Sellist lepingut ei saagi olla,

sest sovhoos olevat taluhooned juba eelnevalt maha kandnud. Puudub ka majaraamat.

Kaebaja leidis, et E. Paris, seejärel ka A. Kale, J. Kale ja P. Kale on saanud taluhooned tasuta

omandiks. Need hooned peaksid aga kuuluma kaebuse esitajale Rein Luiskile. Pealegi pidi E. Paris

tookord teadma, et taluhooned on 1945. a. Ferdinand Luiskilt õigusvastaselt võõrandatud.

Põltsamaa Vallavalitsus taotles 29. detsembri 1994. a. kirjas nr. 31/331 kaasata Jõgeva Maakohtul

kaebuse lahendamiseks kolmandate isikutena A. Kale, J. Kale ja P. Kale.

8. veebruari 1995. a. kohtuotsusega tunnistati Põltsamaa Vallavalitsuse 1. juuli 1994. a. korraldus

nr. 64 F. Luiskile kuulunud ja temalt õigusvastaselt võõrandatud talu "Mardi nr. A78" hoonete

mittetagastamise kohta täielikult seadusevastaseks ning tehti vallavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi

vaadata ja teha uus korraldus.

Kohus asus seisukohale, et ei ole veenvalt tõendatud, et E. Paris oleks taluhooned saanud heauskselt.

Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 3 kohaselt ei ole heauskseks omanikuks isik, kes sai

õigusvastaselt võõrandatud vara riigiorgani otsusega tasuta. Tõenditest nähtub, et õigusvastaselt

võõrandatud taluhooned on järjepidevalt uutele omanikele üle läinud tasuta. Kohus leidis, et

Põltsamaa Vallavolikogu on teinud kaevatud korralduse ilma tegelikke asjaolusid välja selgitamata ja

neid kogumis hindamata.

A. Kale, J. Kale ja P. Kale esitasid selle kohtuotsuse peale Riigikohtule kohtuvigade parandamise

avalduse. Avalduse kohaselt said nemad 12. oktoobril 1995. a. Põltsamaa Vallavalitsuselt kirjaliku

teate, et nende omandis olevad "Mardi nr. A78" taluhooned on otsustatud tagastada R. Luiski

testamendijärgsele pärijale Helvi Laurile. Tagastamise otsuse tegemisel arvestati Jõgeva Maakohtu

8. veebruari 1995. a. otsusega haldusasjas nr. 3195. Seejärel said nad tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsuses avastasid nad olulisi puudusi, mistõttu taotlevad kohtuvea parandamist.

1. Avaldajad leiavad, et kohus on rikkunud Halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg. 1 p. 2 sätteid,

kuna kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Avaldajad

oleksid soovinud igal juhul olla asja arutamise juures, kuna küsimuse all oli neile kuuluvate hoonete

saatus. Põltsamaa Vallavalitsus küll taotles kaasata avaldajaid kolmandate isikutena asja arutamise

juurde, kuid kohus arusaamatutel põhjustel seda taotlust ei rahuldanud. Avaldajate arvates on nad igal

juhul antud asjas praegusel momendil kolmandad isikud, kuna on oluliselt riivatud nende

põhiseaduses sätestatud õigusi.

2. Avaldajad leiavad, et kohus on kohaldanud vääralt kohtuotsuse aluseks olevat Omandireformi

aluste seadust. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg. 2 kohaselt toimub vara tagastamine

Omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

Kohus võttis küll ORAS kohtuotsuse tegemisel aluseks, kuid tõlgendas ORAS § 12 lg. 3 p. 3 valesti,

sest:

1) on olemas Sakala sovhoosi õigusjärglase Sakala Tõulinnukasvatuse Ühistu õiend, millest nähtub,

et E. Paris ostis Mardi talu hooned 1972. a. sovhoosilt puitmaterjali hinnaga 900 rbl. Seega omandas

ta hooned tasu eest, mitte riigiorgani otsuse alusel tasuta. Samuti on olemas majaraamat;

2) ei selgu, kust ja miks pidi E. Paris teadma fakti, et talu hooned võõrandati ebaseaduslikult

F. Luiskilt 1945. a. Sellel asjaolul ei ole antud asjas tähtsust, kuna hooned on praegusel momendil

hoopis A. Kale, J. Kale ja P. Kale omandis;

3) kohus leidis, et E. Paris ei saanud hooneid heauskselt, kuid ei tuvastanud, millise riigiorgani

otsusega omandas E. Paris nimetatud hooned tasuta. See asjaolu ei oma asjas tähtsust, kuna

käesolevaks ajaks ei ole E. Paris enam hoonete omanik;

4) A. Kale, J. Kale ja P. Kale ei ole saanud nimetatud vara riigiorgani otsusega tasuta omandusse ega

ole osa võtnud F. Luiski kohtuvälisest represseerimisest või tema vara õigusvastasest võõrandamisest.

E. Paris omandas hooned tasu eest sovhoosilt, V. Kale sai hooned omandisse E. Pariselt

kinkelepinguga, A. Kale, J. Kale ja P. Kale aga pärisid hooned V. Kalelt. Hooned on praeguste

omanike heauskses omandis.

Seetõttu paluvad avaldajad tühistada Jõgeva Maakohtu 8. veebruari 1995. a. otsuse haldusasjas nr. 3-

195 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Avaldajad osundavad Halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg. 1 p. 2 rikkumisele esimese astme

kohtu poolt, mistõttu Riigikohtu halduskolleegium peab võtma seisukoha küsimuses, kas A. Kale,

J. Kale ja P. Kale pidid olema protsessiosalised esimese astme kohtus, sest HKS § 36 lg. 1 p. 2

kohaselt kuulub halduskohtu otsus või määrus igal juhul tühistamisele, kui see on tehtud asja

arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta.

Põltsamaa Vallavalitsus esitas Jõgeva Maakohtule taotluse kaasata protsessi kolmandate isikutena

selles haldusasjas A. Kale, J. Kale ja P. Kale. Kohus leidis 8. veebruari 1995. a. otsuses, et nimetatud

isikute kaasamine ei ole seaduslik, sest HKS § 12 järgi ei ole nad protsessiosalised.

Seadus, milles sätestati kolmanda isiku kaasamine halduskohtumenetlusse, avaldati Riigi Teatajas

17. märtsil 1995. a.

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 25. novembril 1994. a. haldusasjas nr. III3/111/94, et

põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisel

täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKS

§ 36 lg. 1 p. 2 alusel analoogiliselt TKS §s 318 lg. 1 p. 3 märgitud protsessiõiguse normide rikkumise

tagajärjele. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et Põhiseaduse § 24 lg. 5 kohaselt on igaühel õigus

seadusega sätestatud korras kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale. See, et HKS ei kehtestanud

kohtuotsuse tegemise ajal Põhiseaduse §s 24 lg. 5 nimetatud seadusega sätestatud korda, ei saa olla

kaebeõiguse mittetunnustamise aluseks. Põhiseaduse § 146 nõuab kohtuilt õigusemõistmist kooskõlas

Põhiseadusega ja § 14 sätestab kohtuvõimu kohustuse tagada põhiseaduslikud õigused ja vabadused.

Isik, kellele on esimese astme halduskohtu otsus vahetult suunatud, kaotaks võimaluse kiirelt ja

efektiivselt kaitsta oma õigusi, kui tal puudub õigus osaleda esimese astme kohtus protsessiosalisena.

Sellisel puhul puuduks tal ka õigus osaleda protsessisoalisena apellatsiooni ja kassatsioonimenetluses,

samuti õigus esitada teistmis ja kohtuvigade parandamise avaldusi, sest nimetatud õigused kuuluvad

HKS §de 23, 24, 40, 59 ja 65 kohaselt ainult neile, kes olid protsessiosalised esimese astme kohtus.

Selline olukord võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi protsessi kaasamata isikule, kellele

kohtulahend on vahetult suunatud. Moonutatud oleks ka Põhiseaduse §ga 24 lg. 5 kehtestatud

kaebeõigus. Analoogiline kaitseõiguse tagatis on sätestatud TKS §s 318 lg. 1. Tsiviilkohtupidamise

seadustik eristab protsessiõiguse normide sellise rikkumise kahte viisi: kohtuotsuse tegemine isiku

suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud ja otsuse tegemist isiku õiguste ja

kohustuste üle, keda ei kaasatud. Seega peab kaitseõiguse reaalseks tagamiseks protsessiosaliste ring

konkreetses asjas sõltuma ka selles asjas tehtava kohtulahendi sisust.

Jõgeva Maakohtu 8. veebruari 1995. a. otsus selles haldusasjas on vahetult suunatud A. Kalele,

J. Kalele ja P. Kalele ning kuulub HKS § 36 lg. 1 p. 2 kohaselt igal juhul tühistamisele, sest kohus ei

kaasanud nimetatud isikuid protsessi. Asja uuel läbivaatamisel peab esimese astme kohus kaasama

protsessiosalistena antud haldusasja menetlusse A. Kale, J. Kale ja P. Kale ning R. Luiski esindaja,

hindama protsessiosaliste poolt esitatavaid ja kohtu poolt omaalgatuslikult kogutavaid tõendeid nende

kogumis ja vastastikuses seoses ning olenevalt asjaoludest tegema HKS §st 19 tuleneva lahendi.

Eeltoodud põhjustel kuulub Jõgeva Maakohtu 8. veebruari 1995. a. otsus antud haldusasjas

tühistamisele. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus.

Juhindudes HKS §dest 68 lg. 3, 67, 57 p. 2 ja 36 lg. 1 p. 2, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a b :

1. Rahuldada kohtuvigade parandamise avaldus.

2. Tühistada Jõgeva Maakohtu 8. veebruari 1995. a. otsus haldusasjas nr. 3195 ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse teises koosseisus.

3. Tagastada Ants Kalele, Jaan Kalele ja Paavo Kalele kautsjon, igaühele 225 (kakssada

kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 9. veebruaril 1996. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton Hele-Kai Remmel Harri Salmann