Legislator Case Law & Legislation
3-2-3-3-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.3.3.96.42 AI generated

3-2-3-3-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-3-3-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi T kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 23. jaanuari 1995. a. otsuse

Legislator headnote

AI generated

3-2-3-3-96 · Riigikohus: Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi T kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 23. jaanuari 1995. a. otsuse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-3-3-96

M Ä Ä R U S

Tartus, 1. veebruaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi

avalikul kohtuistungil 29. jaanuaril 1996. a.

M. T kohtuvigade parandamise avalduse alusel Pärnu Linnakohtu 23. jaanuari 1995. a. otsuse

M. N - i avalduses lapsendamise fakti tuvastamiseks.

Pärnu Linnakohtu 23. jaanuari 1995. a. otsusega tuvastati juriidiline fakt, et M. N, sündinud 1927. a.

P vallas, oli 1938. a. ametlikult lapsendatud H. N poolt.

Otsuse põhjenduste kohaselt pärast avaldaja ema surma abiellus avaldaja isa N. N 1938. a. H. G - ga

ja kohe pärast abiellumist vormistas H. N avaldaja lapsendamise. 1949. a. küüditamisel läksid

lapsendamise dokumendid kaduma ja sellekohast dokumenti pole säilinud ka U Vallavalitsuses.

Avaldaja soovib H. N - le kuuluvate talumaade tagastamist. Asjast huvitatud isikud puuduvad.

M. T palus kohtuvigade parandamise avalduses kohtuotsuse tühistada protsessiõiguse normi

rikkumise tõttu. Kohus lahendas asja kaasamata protsessi asjast huvitatud isikuid (TsKS § 318 lg. 1 p.

3 ja § 254 lg. 2). Kohus ei kaasanud avaldajat, kellele anti taluseaduse alusel Pärnu Maavalitsuse 13.

märtsi 1992. a. määrusega nr. 69 kasutada endise LA-15 talu maad, Pärnu Perekonnaseisuametit, kes

peab lapsendamise registreerima ning Paikuse Vallavalitsust, kes peab õigustatud subjektile maa

tagastamise otsustama. Kohus tuvastas erimenetluse korras lapsendamise fakti, kuigi seaduse

järgivõis tuvastada lapsendamise registreerimise fakti.

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis Pärnu Perekonnaseisuamet, et avalduses toodud

väide lapsendamise registreerimise fakti kohta on õige. 1938. a. kehtinud seaduse järgi oli

perekonnaseisuametniku ülesandeks seadusjõusse astunud kohtuotsuse alusel registreerida

lapsendamine sünniregistris ja perekonnaregistris. Taali valla perekonnaregistri M. N - i sünniregistris

märge tema lapsendamise kohta puudub.

Paikuse Vallavalitsus oma vastuses leidis, et vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse

täitevvõimuorgan, keda kohus oleks pidanud kaasama erimenetluse asja läbivaatamisele, sest

juriidilise fakti tuvastamisest olenes otseselt vallavalitsuse poolt M. N - le, kui õigustatud subjektile,

maa tagastamise otsustamine. Kohus on rikkunud protsessiõiguse normi, mis on kohtuotsuse

tühistamise aluseks.

Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis M. N, et linnakohtu otsus on seaduslik. Kohus ei

pidanud kaasama protsessi asjast huvitatud isikuid, sest kohus ei teinud otsust M. T., Pärnu

Perekonnaseisuameti ja Paikuse Vallavalitsuse õiguste ja kohustuste kohta.

Kolleegium leidis, et kohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi ja kohtuotsus tuleb tühistada

ja asja menetlus lõpetada.

TsKS § 254 lg. 2 kohaselt vaatab kohus erimenetluse asju läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi

ning kohaliku omavalitsuse täitevvõimuorgani osavõtul. Kohus on rikkunud TsKS § 318 lg. 1 p. 3

sätteid, jättes asja kaasamata Pärnu Perekonnaseisuameti, avaldaja ja Paikuse Vallavalitsuse.

Kohus on otsuses leidnud, et lapsendamise dokumendid pole väidetavalt säilinud, kuid tõendatud on,

et avaldaja oli H. N ülalpidamisel ning elas temaga koos talus. Ei avaldaja ise ega ka tõendid kinnita,

et lapsendamine oleks kohtuotsusega toimunud ja see oleks registreeritud sünni- japerekonnaregistris.

1938.a. kehtinud seaduse kohaselt loeti lapsendamine toimunuks, kui kohus lapsendaja soovil selle

kinnitas (BES § 185). Kuna lapsendamine toimus kohtuotsuse alusel, mis tuli registreerida sünni- ja

perekonnaregistris, ei saa lapsendamist muul viisil tõendada kui kohtuotsuse või registrimärkega.

Avaldaja palus tuvastada lapsendamist, mitte kohtuotsuse alusel lapsendamise registreerimist, mis

võinuks TsKS § 255 lg. 2 p. 3 kohaselt erimenetluses ka toimuda. Niisugust taotlust ei ole M. N

kohtule esitanud. Juriidilise fakti tuvastamise korras ei ole võimalik kindlaks teha avaldaja

lapsendamise fakti.

Juhindudes TsKS §-dest 357, 354 lg. 2 ja § 218 p. 1, kolleegium

m ä ä r a s :

Tühistada Pärnu Linnakohtu 23. jaanuari 1995. a. otsus ja lõpetada menetlus M. N avalduses

lapsendamise fakti tuvastamiseks.

M. T kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada

Tagastada M. T - le 20. novembril 1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks L. Laarmaa