3-1-3-5-96 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated3-1-3-5-96 K O H T U M Ä Ä R U S Tartus 30. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi V.J. rehabiliteerimisavalduse tema süüdistusasjas VNFSV KrK § 581a järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss, kes esitas vastavalt AKKS §-le 54 kohtuistungi rakendamisel taotluse jätta kriminaalasi kohtuvea parandamise korras läbi vaatamata, kuna V.J. on seadusjärgselt rehabiliteeritud. Prokuröri taotluse lahendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et V.J. mõisteti Pihkva oblasti sõjatribunali 4. juuni 1948. a. otsusega süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 581a järgi vabadusekaotusega 25 aastat paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. V.J. karistuse kandmise alguse aeg on 8. märts 1948. a. Kinnipidamiskohast vabanes V.J. 8. märtsil 1963. a. V.J. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes. Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg 1 p. 1 on V.J. talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Pihkva oblasti sõjatribunali 4. juuni 1948. a. otsus õigustühine. Seetõttu ei ole käesoleval ajal kohtulahendit, mis võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise objektiks. Kuna Riigiarhiivi filiaalis ei ole kriminaaltoimikut V.J. süüdistuses, ei saa filiaal rehabiliteerimistunnistust väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel. Juhindudes KrMK §-st 327 lg 2, AKKS §-st 54 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 2 lg 1 p. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s : 1. Jätta kriminaalasi V.J. süüdimõistmises VNFSV KrK § 581a järgi läbi vaatamata, kuna ta on seadusjärgselt rehabiliteeritud. 2. Kohtumääruse alusel väljastada V.J-le rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes. 3. Prokuröri taotlus rahuldada. Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele ja jõustub pärast selle tegemist. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep
Legislator headnote
AI generated3-1-3-5-96 · Riigikohus: jaanuaril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi V.J. rehabiliteerimisavalduse tema süüdistusasjas VNFSV KrK § 581a järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss, kes esitas vastavalt AKKS §-le 54 kohtuistungi rakendamisel taotluse jätta kriminaalasi kohtuvea parandamise korras läbi vaatamata, kuna V.J. on seadusjärgselt rehabiliteeritud. Prokuröri taotluse lahendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et V.J. mõisteti Pihkva oblasti sõjatribunali 4. juuni 1948. a. otsusega süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 581a järgi vabadusekaotusega 25 aastat paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. V.J. karistuse kandmise alguse aeg on 8. märts 1948. a. Kinnipidamiskohast vabanes V.J. 8. märtsil 1963. a. V.J. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes. Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg 1 p. 1 on V.J. talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Pihkva oblasti sõjatribunali 4. juuni 1948. a. otsus õigustühine. Seetõttu ei ole käesoleval ajal kohtulahendit, mis võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise objektiks. Kuna Riigiarhiivi filiaalis ei ole kriminaaltoimikut V.J. süüdistuses, ei saa filiaal rehabiliteerimistunnistust väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel. Juhindudes KrMK §-st 327 lg 2, AKKS §-st 54 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 2 lg 1 p. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s : 1. Jätta kriminaalasi V.J. süüdimõistmises VNFSV KrK § 581a järgi läbi vaatamata, kuna ta on seadusjärgselt rehabiliteeritud. 2. Kohtumääruse alusel väljastada V.J-le rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes. 3. Prokuröri taotlus rahuldada. Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele ja jõustub pärast selle tegemist. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep
Full text
3-1-3-5-96 K O H T U M Ä Ä R U S Tartus 30. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi V.J. rehabiliteerimisavalduse tema süüdistusasjas VNFSV KrK § 581a järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss, kes esitas vastavalt AKKS §-le 54 kohtuistungi rakendamisel taotluse jätta kriminaalasi kohtuvea parandamise korras läbi vaatamata, kuna V.J. on seadusjärgselt rehabiliteeritud. Prokuröri taotluse lahendamisel Riigikohtu kriminaalkolleegium nentis, et V.J. mõisteti Pihkva oblasti sõjatribunali 4. juuni 1948. a. otsusega süüdi ja teda karistati VNFSV KrK § 581a järgi vabadusekaotusega 25 aastat paranduslikus töölaagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja kogu vara konfiskeerimisega. V.J. karistuse kandmise alguse aeg on 8. märts 1948. a. Kinnipidamiskohast vabanes V.J. 8. märtsil 1963. a. V.J. taotleb avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes. Vastavalt Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-le 2 lg 1 p. 1 on V.J. talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes loetud rehabiliteerituks. Sellest tulenevalt on Pihkva oblasti sõjatribunali 4. juuni 1948. a. otsus õigustühine. Seetõttu ei ole käesoleval ajal kohtulahendit, mis võiks olla Riigikohtus kohtuvea parandamise objektiks. Kuna Riigiarhiivi filiaalis ei ole kriminaaltoimikut V.J. süüdistuses, ei saa filiaal rehabiliteerimistunnistust väljastada. Seda on võimalik teha ainuüksi Riigikohtu kohtulahendi alusel. Juhindudes KrMK §-st 327 lg 2, AKKS §-st 54 ning Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992. a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-st 2 lg 1 p. 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s : 1. Jätta kriminaalasi V.J. süüdimõistmises VNFSV KrK § 581a järgi läbi vaatamata, kuna ta on seadusjärgselt rehabiliteeritud. 2. Kohtumääruse alusel väljastada V.J-le rehabiliteerimistunnistus tema rehabiliteerimise kohta talle VNFSV KrK § 581a järgi süüksarvatud tegudes. 3. Prokuröri taotlus rahuldada. Kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele ja jõustub pärast selle tegemist. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep