Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-8-96 ECLI:EE:RK:1996:3.2.1.8.96.28 AI generated

3-2-1-8-96 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-8-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

3-2-1-8-96 M Ä Ä R U S Tartus, 24. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. jaanuaril 1996. a. Oleg Sõnajala erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. oktoobri 1995. a. määruse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumises Oleg Sõnajala hagis Jelena Astahova jt. vastu üürniku ümbermajutamiseks. 20. septembril 1995. a. Tallinna Linnakohtule Jelena Astahova jt. vastu esitatud hagiavalduses taotles O. Sõnajalg üürniku ja temaga koos elavate isikute ajutist ümbermajutamist. Hagiavaldusele lisaks oli hageja poolt esitatud kviitung riigilõivu tasumise kohta, order-volikiri ja hooneregistri tõend maja kuulumise kohta hagejale. Tallinna Linnakohus 20. septembri 1995. a. määrusega keeldus hagiavalduse vastuvõtmisest ja tagastas selle koos lisadega TsKS § 148 lg. 1 p. 10 alusel. Määruse motiivide kohaselt ei kuulu avaldus läbivaatamisele, kuna ei vasta TsKS § 146 lg. 2 p. 5 nõuetele. 23. oktoobri 1995. a. määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus O. Sõnajala erikaebuse rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995. a. määruse muutmata. Määruse motiivide kohaselt peavad TsKS § 146 lg. 2 p. 5 järgi hagiavalduses olema kirjas asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid. O. Sõnajalg on esitanud rea nõude põhjendusi, kuid ei ole lisanud neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid. Erikaebuses taotles kassaator ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud protsessiõiguse norme. TsKS § 148 lg. 2 kohaselt kohus, keeldudes hagiavalduse menetlusse võtmisest, oleks pidanud märkima, millised asjaolud takistavad asja menetlusse võtmist ja kuidas neid asjaolusid kõrvaldada. TsKS § 146 lg. 2 p. 5 ei määra kindlaks, millist liiki tõendeid peab hageja oma nõude põhjendamiseks esitama ja sama säte ei nõua tõendite ammendavat loetelu. Tsiviilkohtupidamise seadustik lubab tõendeid esitada ka eelmenetluses enne kohtuistungit. Viide TsKS § 88 lg. 1 pole asjakohane, sest vaidlus on hagiavaldusele esitatavate vormija sisunõuete üle, mitte hageja protsessuaalse kohustuse üle tõendada oma nõuet. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus ei ole seadusega kooskõlas ja see tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja esitatud hagiavalduses on toodud rida nõude põhjendusi, kuid vääralt hagejale ette heitnud, et ta pole hagiavaldusele lisanud neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid. TsKS § 146 sätestab hagiavaldusele esitatavad vormi ja sisu nõuded. TsKS § 146 lg. 2 p. 5 kohaselt peavad hagiavalduses olema kirjas asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet, ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid, mida hageja esitab või kavatseb esitada. Esitatud hagiavaldusele on lisatud tõend omandiõiguse kohta. TsKS § 4 lg. 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-8-96 · Riigikohus: jaanuaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. jaanuaril 1996. a. Oleg Sõnajala erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. oktoobri 1995. a. määruse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumises Oleg Sõnajala hagis Jelena Astahova jt. vastu üürniku ümbermajutamiseks. 20. septembril 1995. a. Tallinna Linnakohtule Jelena Astahova jt. vastu esitatud hagiavalduses taotles O. Sõnajalg üürniku ja temaga koos elavate isikute ajutist ümbermajutamist. Hagiavaldusele lisaks oli hageja poolt esitatud kviitung riigilõivu tasumise kohta, order-volikiri ja hooneregistri tõend maja kuulumise kohta hagejale. Tallinna Linnakohus 20. septembri 1995. a. määrusega keeldus hagiavalduse vastuvõtmisest ja tagastas selle koos lisadega TsKS § 148 lg. 1 p. 10 alusel. Määruse motiivide kohaselt ei kuulu avaldus läbivaatamisele, kuna ei vasta TsKS § 146 lg. 2 p. 5 nõuetele. 23. oktoobri 1995. a. määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus O. Sõnajala erikaebuse rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995. a. määruse muutmata. Määruse motiivide kohaselt peavad TsKS § 146 lg. 2 p. 5 järgi hagiavalduses olema kirjas asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid. O. Sõnajalg on esitanud rea nõude põhjendusi, kuid ei ole lisanud neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid. Erikaebuses taotles kassaator ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud protsessiõiguse norme. TsKS § 148 lg. 2 kohaselt kohus, keeldudes hagiavalduse menetlusse võtmisest, oleks pidanud märkima, millised asjaolud takistavad asja menetlusse võtmist ja kuidas neid asjaolusid kõrvaldada. TsKS § 146 lg. 2 p. 5 ei määra kindlaks, millist liiki tõendeid peab hageja oma nõude põhjendamiseks esitama ja sama säte ei nõua tõendite ammendavat loetelu. Tsiviilkohtupidamise seadustik lubab tõendeid esitada ka eelmenetluses enne kohtuistungit. Viide TsKS § 88 lg. 1 pole asjakohane, sest vaidlus on hagiavaldusele esitatavate vormija sisunõuete üle, mitte hageja protsessuaalse kohustuse üle tõendada oma nõuet. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus ei ole seadusega kooskõlas ja see tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja esitatud hagiavalduses on toodud rida nõude põhjendusi, kuid vääralt hagejale ette heitnud, et ta pole hagiavaldusele lisanud neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid. TsKS § 146 sätestab hagiavaldusele esitatavad vormi ja sisu nõuded. TsKS § 146 lg. 2 p. 5 kohaselt peavad hagiavalduses olema kirjas asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet, ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid, mida hageja esitab või kavatseb esitada. Esitatud hagiavaldusele on lisatud tõend omandiõiguse kohta. TsKS § 4 lg. 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-2-1-8-96 M Ä Ä R U S Tartus, 24. jaanuaril 1996. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. jaanuaril 1996. a. Oleg Sõnajala erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. oktoobri 1995. a. määruse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumises Oleg Sõnajala hagis Jelena Astahova jt. vastu üürniku ümbermajutamiseks. 20. septembril 1995. a. Tallinna Linnakohtule Jelena Astahova jt. vastu esitatud hagiavalduses taotles O. Sõnajalg üürniku ja temaga koos elavate isikute ajutist ümbermajutamist. Hagiavaldusele lisaks oli hageja poolt esitatud kviitung riigilõivu tasumise kohta, order-volikiri ja hooneregistri tõend maja kuulumise kohta hagejale. Tallinna Linnakohus 20. septembri 1995. a. määrusega keeldus hagiavalduse vastuvõtmisest ja tagastas selle koos lisadega TsKS § 148 lg. 1 p. 10 alusel. Määruse motiivide kohaselt ei kuulu avaldus läbivaatamisele, kuna ei vasta TsKS § 146 lg. 2 p. 5 nõuetele. 23. oktoobri 1995. a. määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus O. Sõnajala erikaebuse rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1995. a. määruse muutmata. Määruse motiivide kohaselt peavad TsKS § 146 lg. 2 p. 5 järgi hagiavalduses olema kirjas asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid. O. Sõnajalg on esitanud rea nõude põhjendusi, kuid ei ole lisanud neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid. Erikaebuses taotles kassaator ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud protsessiõiguse norme. TsKS § 148 lg. 2 kohaselt kohus, keeldudes hagiavalduse menetlusse võtmisest, oleks pidanud märkima, millised asjaolud takistavad asja menetlusse võtmist ja kuidas neid asjaolusid kõrvaldada. TsKS § 146 lg. 2 p. 5 ei määra kindlaks, millist liiki tõendeid peab hageja oma nõude põhjendamiseks esitama ja sama säte ei nõua tõendite ammendavat loetelu. Tsiviilkohtupidamise seadustik lubab tõendeid esitada ka eelmenetluses enne kohtuistungit. Viide TsKS § 88 lg. 1 pole asjakohane, sest vaidlus on hagiavaldusele esitatavate vormija sisunõuete üle, mitte hageja protsessuaalse kohustuse üle tõendada oma nõuet. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus ei ole seadusega kooskõlas ja see tuleb tühistada TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja esitatud hagiavalduses on toodud rida nõude põhjendusi, kuid vääralt hagejale ette heitnud, et ta pole hagiavaldusele lisanud neid asjaolusid kinnitavaid tõendeid. TsKS § 146 sätestab hagiavaldusele esitatavad vormi ja sisu nõuded. TsKS § 146 lg. 2 p. 5 kohaselt peavad hagiavalduses olema kirjas asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet, ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid, mida hageja esitab või kavatseb esitada. Esitatud hagiavaldusele on lisatud tõend omandiõiguse kohta. TsKS § 4 lg. 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse

kaitseks seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse pöörduda. Kohus ei anna avalduse menetlusse võtmisel hinnangut tõendite piisavusele ja TsKS § 146 lg. 2 p. 5 ja § 148 lg. 1 p. 10 ei sätesta kohtule sellist alust hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja avalduse tagastamise alusena. Hagi tõendamise koormus lasub hagejal (TsKS § 88). Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. oktoobri 1995. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Oleg Sõnajalale kautsjon 200 (kakssada) krooni, mis on tasutud 6. novembril 1995. a. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa