Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-13-96 ECLI:EE:RK:1996:3.1.1.13.96.26 AI generated

3-1-1-13-96 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-13-96
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja arutamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 08. aprilli 1991.a. otsusega karistati M. S. ENSV KrK §-de 140 lg 2

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-13-96 · Riigikohus: Püss. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 08. aprilli 1991.a. otsusega karistati M. S. ENSV KrK §-de 140 lg 2

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-13-96

KOHTUMÄÄRUS

Tartus 19. jaanuaril 1996.a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi kriminaalasja

M. S. süüdistuses KrK §-de 140 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi.

Menetlusosalisena võttis kriminaalasja arutamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör M. Püss.

Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 08. aprilli 1991.a. otsusega karistati M. S. ENSV KrK §-de 140 lg 2

p. 1,2,3 ja 185 lg 1 järgi 7 aastase vabadusekaotusega. Harju Maakohtu 15. septembri 1992.a. määrusega

kvalifitseeriti M. S. kuriteod ümber KrK §-de 140 lg 2 p. 1,2,3 ja 185 lg 2 järgi. Karistus jäeti muutmata.

Juhindudes TMS §-st 160 viidi Harju Maakohtu 04. oktoobri 1995.a. määrusega M. S. X Vangla direktori

taotluse alusel kinnisest vanglast poolkinnisesse vanglasse. Harju Maakohtu määrusele esitas Riigiprokuröri

asetäitja eriprotesti, milles palutakse määrus tühistada, kuna M. S. tarvitas 16. oktoobril 1995.a alkoholi,

mille eest teda karistati kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Sellest tulenevalt ei ole M. S. käitumine

eeskujulik ning tema üleviimine poolkinnisesse vanglasse on seadusega vastuolus.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. novembri 1995.a. määrusega jäeti nimetatud protest läbi

vaatamata, kuna AKKS § 68 on toodud ammendav loetelu kohtulahenditest, millele täitemenetluse käigus

võib esitada erikaebusi või -proteste ning selles loetelus puudub viide KrMK §-le 334, mis sätestab ühest

vanglast teise üleviimise.

Tallinna Ringkonnakohtu 13. oktoobri 1995.a. määrusele esitas Riigiprokuröri asetäitja F. Saarevet

eriprotesti, milles palub ringkonnakohtu määruse, millega jäeti läbi vaatamata eriprotest M. S. poolkinnisesse

vanglasse üleviimise küsimuses, tühistada ja saata see uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes taotles protesti

rahuldamist selles toodud motiividel,

l e i d i s :

Tallinna Ringkonnakohtu määruses on ekslikult viidatud AKKS § 68-le, kuna täitemenetluse käigus

esitatavaid erikaebusi ja -proteste käsitleb AKKS § 69. Nimetatud paragrahvi p. 10 kohaselt on

protsessiosalistel õigus esitada erikaebusi ning -proteste määrustele, mis on tehtud KrMK § 336 -s

ettenähtud küsimuste lahendamisel. KrMK § 336 lg 6 mõttest järeldub, et ka KrMK §-s 334 sätestatud

üleviimine ühest vanglaasutusest teise otsustatakse protsessuaalselt KrMK §-is 336 ettenähtud korras. Seega

oli prokuröril õigus esitada eriprotest Harju Maakohtu 04.10.1995.a. määrusele M. S. suhtes ning see protest

kuulub läbivaatamisele ringkonnakohtus.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 68 lg 1p. 9 ja 77 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu määrus 13. 11.1995.a., millega jäeti läbi vaatamata Riigiprokuratuuri

eriprotest M. S. asjas ja saata eriprotest läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Prokuröri eriprotest rahuldada.

Määrus jõustub 19. jaanuarist 1996.a. ja ei kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher