3-1-1-11-96 · Riigikohus

3-1-1-11-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras tõlk Lüüli Lompi juuresolekul läbi kriminaalasja

Valeri Mihhailovi süüdistuses KrK §-de 142 lg 2 p. 1,2,3; 142 lg 2 p. 3,4 - 15 lg 2;

207 lg 1; 101 p. 5; 195 lg 2; 195 lg 3 ja 101 p. 5 - 15 lg 2 järgi;

S. P. süüdistuses KrK §-de 142 lg 2 p. 3 - 15 lg 2 ja 195 lg 3 järgi ning

Vladimir Volosovi süüdistuses KrK §-de 195 lg 3 ja 207 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena V. Mihhailovi ja S. P. kaitsja vandeadvokaat Anatoli

Jaroslavski, kannatanu V. H. ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a. otsusega mõisteti V. Mihhailov süüdi KrK §-de 101 p. 5 - 15

lg 2, 195 lg 2 ja 195 lg 3 järgi ning karistati kuritegude kogumi eest KrK 40 lg 1 alusel 9-aastase

vabadusekaotusega. Süüdistuses KrK §-de 142 lg 3 p. 1,2,3; 142 lg 3 p. 3 - 15 lg 2; 101 p. 5,7 ja 207 lg 1

järgi mõisteti V. Mihhailov õigeks.

Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi S. P. KrK § 195 lg 3 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu

vabadusekaotusega. Süüdistuses KrK §-de 142 lg 3 p. 3 - 15 lg 2 järgi mõisteti S. P. õigeks.

V. Volosov mõisteti linnakohtu otsusega õigeks süüdistuses KrK §-de 195 lg 3 ja 207 lg 1 järgi.

V. Mihhailov tunnistati süüdi KrK § 195 lg 3 järgi selles, et ta 4. detsembril 1993. a. Sillamäe linnas "Ranna"

baaris huligaanitses, mille käigus tulistas püstolist.

KrK § 195 lg 2 järgi tunnistati V. Mihhailov süüdi selles, et ta 1. jaanuaril 1994. a. Kohtla - Järve linnas

restorani "Nord" juures tungis kallale S. M., tekitades talle kehavigastusi. Veidi hiljem samas kohas

V. Mihhailov koos V. P. ja O. D. tungis uuesti kallale S. M. ning tulistas püstolist "Astra" viimasele

paremasse jalga. Seejärel tekkinud tulevahetuse käigus tulistas V. Mihhailov tahtliku tapmise eesmärgil

korduvalt S. M. ja ta abikaasat A. M. püstolist, tekitades neile üliraskeid ja raskeid kehavigastusi, kuid

kuritegu jäi lõpule viimata olenemata tema tahtest, sest tulevahetuse käigus sai V. Mihhailov ise raskelt

haavata. See kuritegu kvalifitseeriti KrK § 101 p. 5 - § 15 lg 2 järgi.

S. P. tunnistati süüdi selles, et ta 1993. a. oktoobris Kohta-Järve linnas restoranis "Ahtme" ähvardas püstoliga

puhvetipidajat S. B.

Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a. otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri

abiprokurör Sergei Gaponenko ja apellatsioonkaebused kannatanud S. H., V. H., süüdimõistetud

V. Mihhailov ja S P. ning nende kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski.

Apellatsioonprotestis taotleti Kohtal-Järve Linnakohtu otsuse tühistamist V. Mihhailovi, S. P. ja V. Volosovi

õigeksmõistmise osas ning nende süüdimõistmist esitatud süüdistustes ja rangemat karistamist, kusjuures

V. Mihhailovile taotleti surmanuhtluse mõistmist.

Kannatanud S. H. ja V. H. taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist ja V. Mihhailovi süüdimõistmist

6. detsembril 1993. a. Sillamäe baaris "Sakura-Sneik" toimepandud nelja inimese tapmises ja kolmele

kehavigastuste tekitamises ja selle eest karistusena surmanuhtluse mõistmist.

V. Mihhailov ja S. P. ning nende kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski taotlesid linnakohtu otsuse tühistamist

ja V. Mihhailovi ning S. P. õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määrusega 12. juunist 1995. a. peatati kriminaalasja menetlus

apellatsioonkaebuste arutamise osas V. Mihhailovi suhtes seoses tema tervisliku seisundiga. S. P. ja

V. Volosovi suhtes jätkati kriminaalasja arutamist.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 1995. a. otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu

23. veebruari 1995. a. otsus osaliselt S. P. ja V. Volosovi suhtes. Lisaks varasemale mõisteti S. P. süüdi veel

KrK § 142 lg 2 p. 3 - 15 lg 2 järgi ning karistati 2-aastase vabadusekaotusega. Kuritegude kogumi eest

lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

V. Volosovi mõistis kriminaalkolleegium süüdi KrK §-de 195 lg 3 ja 207 lg 1 järgi ning karistas kuritegude

kogumi eest lõpliku karistusega 2 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

V. Mihhailovi ja tema kaitsja apellatsioonkaebusi, prokuröri apellatsioonprotesti ja kannatanute S. H. ja V. H.

apellatsioonkaebusi arutas Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium V. Mihhailovi osas 24. oktoobril

1995. a. ja tühistas osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 23. veebruari 1995. a. otsuse V. Mihhailovi suhtes ja

mõistis ta süüdi lisaks varasemale veel KrK §-de 142 lg 2 p. 1, 2, 3; 142 lg 2 p. 3,4 - 15 lg 2; 207 lg 1 ja 101

p. 5 järgi ning karistas kuritegude kogumi eest lõpliku karistusega 15 aastat vabadusekaotust kinnises

vanglas.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 1995. a. ja 24. oktoobri 1995. a. otsustes on jõutud

seisukohale, et Kohtla-Järve Linnakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ja kõigi kolme kohtualuse

õigeksmõistmine neile esitatud süüdistustes oli ebaõige ja linnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuste peale esitasid kassatsioonkaebused V. Volosov ja tema

kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, S. P. ja V. Mihhailov ning nende kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski.

Kõigis kassatsioonkaebustes taotletakse ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja süüdimõistetute

õigeksmõistmist kuriteokoosseisude puudumise tõttu nende käitumises. S. P. lisaks eeltoodule leiab, et tema

karistuse kandmise algusaeg ei ole õige, sest ei ole arvestatud eelnevalt vahi all viibimist 11. jaanuarist

1994. a. kuni 28. detsembrini 1994. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud prokuröri M. Püssi

seletuse, milles taotleti kaebuste rahuldamata jätmist; kaitsja seletuse, milles toetati kassatsioonkaebusi ja

kannatanu seletuse, kes taotleb kaebuste rahuldamata jätmist V. Mihhailovi suhtes

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 1995. a. ja 24. oktoobri 1995. a. otsused kuuluvad

tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohtu määrusega 12. juunist 1995. a. peatati kriminaalasja menetlus apellatsioonkaebuste

arutamise osas V. Mihhailovi suhtes seoses tema tervisliku seisundiga kuid jätkati arutamist S. P. ja

V. Volosovi suhtes ja kohtuotsus nende suhtes tehti 13. juunil 1995. a. KrMK § 218 lg 3 sätestab, et

menetluse peatamise aluste äralangemisel uuendab kohtunik määrusega menetluse. Ringkonnakohus jätkas

peatatud kriminaalasja arutamist V. Mihhailovi suhtes 16. augustil 1995. a., 21. septembri l995. a. ja

23. oktoobril 1995. a. ilma määrusega menetlust uuendamata ning tegi kohtuotsuse V. Mihhailovi suhtes

24. oktoobril 1995. a. Seega tehti ühes kriminaalasjas kaks erinevat kohtuotsust.

Kriminaalmenetluse seaduse kogu loogika kohaselt kujutab kriminaalasi endast tervikut, mis on vormistatud

samasse kriminaaltoimikusse. Vastavalt KrMK §-le 215 lg 1 toimub kohtulik arutamine ainult kohtu alla

antud süüdistatavate suhtes. See tähendab, et kogu kohtumenetlus samas kriminaalasjas peab hõlmama kõiki

antud kriminaalasjas kohtu alla antud isikuid ja ka kohtulahend selles kriminaalasjas peab puudutama

eranditult kõiki kohtu alla antud isikuid. Selline järeldus tuleneb ka KrMK §-s 263 lg 3 sätestatust, mille

mõtte kohaselt tuleb samas kriminaalasjas sama kohtuotsusega lahendada kõik §-s 263 lg 1 loetletud

küsimused iga kohtualuse suhtes.

Neid üldpõhimõtteid aktsepteerides on KrMK §-s 218 lg 3 sätestatut võimalik mõista vaid nii, et

kriminaalasja arutamise peatamisel mõne kohtualuse suhtes on võimalik teiste kohtualuste suhtes arutamist

küll jätkata, kuid kohtuotsuse tegemine on võimalik ainult peale KrMK 22., 23. ja 24. peatükis sätestatu

kohaldamist kõigi selles kriminaalasjas kohtu alla antud isikute suhtes. Vastasel korral tuleb peale menetluse

KrMK §-s 218 lg 3 korras peatamist kriminaalasi eraldada ja edaspidi menetleda mitut iseseisvat

kriminaalasja.

V. Mihhailovi suhtes peatatud kriminaalasja arutamine jätkus ilma kohtuniku määrusega menetlust

uuendamata. Sellega ringkonnakohus rikkus põhimõtet, et kohus on pädev arutama ainult sellist

kriminaalasja, mis on tema menetluses.

V. Mihhailovi suhtes kriminaalasja ei eraldatud, mistõttu tegemist oli ühe kriminaalasjaga. Ühes

kriminaalasjas erinevatel kuupäevadel tehtud kaks otsust on omavahel sisulises vastuolus.

13. juunil 1995. a. tehtud kohtuotsuses nenditakse, et S. P. pani kuriteo toime isikute grupi eelneval

kokkuleppel ja sellesse gruppi kuulus ka V. Mihhailov. Täpsustamata on jäetud, milles seisnes V. Mihhailovi

osa kuriteo toimepanemisel.

24. oktoobril 1995. a. otsuses V. Mihhailovi süüdimõistmisel sama kuriteo eest ei ole märgitud, et ta tegutses

koos S. P. ja milles seisnes S. P. osa kuriteo toimepanemisel.

Ülaltoodud menetlusnormide ja -põhimõtete rikkumised takistasid kriminaalasja igakülgset, täielikku ja

objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.

Rikutud on ka kohtualuste õigusi, kuna nad ei saa kohtuotsusest teada, millise konkreetse teo grupilises

toimepanemises süüdi tunnistati.

Juhindudes AKKS §-dest 39 lg 4, 63 p. 2, 64 p. 2 ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 1995. a. otsus S. P. ja V. Volosovi

süüdistusasjas ning 24. oktoobri 1995. a. otsus V. Mihhailovi süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks

arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. V. Mihhailovi, S. P. ja nende kaitsja vandeadvokaat A. Jaroslavski ning V. Volosovi ja tema kaitsja

vandeadvokaat K. Kooga kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 19. jaanuaril 1996. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher