3-2-1-4-96 · Riigikohus

3-2-1-4-96

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. jaanuaril 1996. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Tartu

Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat A. Kulli, hageja R. Sireli ja tema esindaja vandeadvokaat J.

Alandi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. jaanuaril 1996. a.

AS AGT kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. oktoobri 1995.

a. otsuse Raissa Sireli hagis ME Tartu Jõesadam, Tartu Linnavalitsuse ja AS AGT vastu tööle

ennistamiseks ja töölt sunnitud puudutud aja eest hüvitise väljamõistmiseks.

Raissa Sirel töötas ME-s Tartu Jõesadam alates 31. augustist 1956. a. kuni 18. augustini 1994. a., mil

temaga lõpetati tööleping TLS § 86 p. 6 alusel. Hageja esitas hagi Tartu Linnakohtule ja palus enda

tööle ennistamist. Kohtuistungil loobus hageja tööle ennistamise nõudest ja palus tunnistada temaga

18. augustil 1994. a. töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning väja mõista kostjalt ettenähtud

hüvitis.

Tartu Linnakohtu 24. mai 1994. a. otsusega rahuldati R. Sireli hagi töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise nõudes Tartu Linnavalitsuse vastu, tunnistati R. Sireli ja

ME Tartu Jõesadam vahel 18. augusti 1994. a. töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõisteti

Tartu Linnavalitsuselt välja hüvitis 6 600 krooni R. Sireli kasuks. R. Sireli hagi töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise nõudes AS-i AGT ning ME Tartu Jõesadam vastu jäeti

rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsusega rahuldati hagi Tartu Linnavalitsuse vastu ebaõigesti,

sest antud asjas on õigeks kostjaks AS AGT ning tema vastu tuleb ka hagi rahuldada ja välja mõista

R. Sireli kasuks hüvitis 6 600 krooni ja kohtukulud advokaadi abi eest 330 krooni. Tartu

Linnavolikogu otsusega nr 104 14. aprillist 1994. a. lülitati erastamisele kuuluvate ettevõtete

nimekirja ME Tartu Jõesadam. Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 729 30. augustist 1994. a.

kinnitati ME Tartu Jõesadam erastamise tingimused, mille kohaselt ostja võtab ettevõtte üle töötavana

koos seniste töötajatega, võtab üle kõik ME Tartu Jõesadam kohustused, s. h. tasub võlad hankijatele,

töötajatele, teenuste osutajatele, tasub töötajatele saamatajäänud töötasu ja puhkuse kompensatsiooni.

AS AGT esitas 13. septembril 1994. a. avalduse ME Tartu Jõesadam avalikust enampakkumisest

osavõtuks, kusjuures ta nõustus munitsipaalettevõtte erastamise tingimustega. Enampakkumise

protokolli nr. 1 15. septembrist 1994. a. kohaselt esitas pakkumise AS AGT, tema pakkumine

kinnitati ning kuna kokkulepe oli saavutatud, siis loetakse leping sõlmituks, enampakkumise puhul

on kokkuleppe saavutamiseks tulemuste kinnitamine. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel

tekkisid AS-l AGT teatud õigused ja kohustused, tegemist on sisuliselt eellepinguga, millest tekkis ka

kohustus sõlmida ME Tartu Jõesadam tervikvara ostu-müügileping. Munitsipaalvara ostu-

müügileping 4. oktoobrist 1994. a. ei sisalda neid tingimusi, millega nõustumine oli enampakkumises

osalemise tingimuseks ja milles saavutati enampakkumise tulemusel kokkulepe. Erastamisseaduse §

22 lg. 1 ja lg. 2 kohaselt avalik enampakkumine toimub juhul, kui lisatingimused on kehtestatud

lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi ning ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub

kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Seega erastamisel välja

kuulutatud tingimused muutuvad lepingu tingimusteks ja sellest tulenevalt on AS-l AGT kohustus

täita lisaks munitsipaalvara ostu-müügilepingu tingimustele ka ME Tartu Jõesadam erastamise

tingimusi. Erastamise tingimuste kohaselt, millega ka AS AGT nõustus, võttis ta ettevõtte üle

töötavana koos seniste töötajatega, tasub võlad töötajatele ja tasub töötajatele saamatajäänud töötasu

ja puhkuse kompensatsiooni. Tulenevalt nendest tingimustest on tööõiguse mõttes tegemist TLS §-s 6

sätestatud ettevõtte omaniku muutumisega, mis ei lõpeta töölepingut ja uue tööandjana vastutab AS

AGT ka endise tööandja poolt töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tulenevate kohustiste eest.

Kassatsioonkaebuses palus AS AGT ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassaator leiab, et

apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti erastamisseadust ja töölepingu seadust ning on oluliselt

rikkunud protsessiõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Protsessiõiguse oluliseks

rikkumiseks peab kassaator asjaolu, et ringkonnakohus jättis kohtuistungile kutsumata ME Tartu

Jõesadam. Ringkonnakohus ei arvestanud, et erastamisseaduse § 22 lg. 2 järgi on müüdud varaga

seotud õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks ostu-müügileping.

Vastustaja Tartu Linnavalitsus peab kassatsioonkaebust alusetuks ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse

muutmata.

Vastustaja R. Sirel leiab, et AS AGT ei pea maksma hüvitist, vaid seda peaks tegema Tartu

Linnavalitsus (ME Tartu Jõesadam), sest töölepingu temaga lõpetas ME Tartu Jõesadam.

Kolleegium leiab, et lõppjärelduses on ringkonnakohtu otsus õige. Kassatsioonkaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus kutsus õigesti kohtuistungile Tartu Linnavalitsuse kui tegevuse lõpetanud

munitsipaalettevõtte kõrgemalseisva organi. Tartu Linnavalitsuse 28. oktoobri 1994. a. akti kohaselt

lõpetati ME Tartu Jõesadam tegevus seoses selle erastamisega. Tegevuse lõpetamise bilanss kinnitati

Tartu Linnavalitsuse 3. novembri 1994. a. korraldusega nr. 930.

AS-i AGT väide, et apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti erastamisseaduse §-i 22, on väär.

Vastavalt erastamisseaduse §-le 22 lg. 2 sõlmitakse vara või aktsiate ostu-müügileping isikuga, kes on

nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Nimetatud sättest

tuleneb, et ostu-müügilepingut ei saa sõlmida isikuga (ostjaga), kes ei nõustu täitma erastamise

tingimustes märgitud kohustusi.

ME Tartu Jõesadam erastamise tingimused kinnitati Tartu Linnavalitsuse 30. augusti 1994. a.

korraldusega nr. 729. Erastamise tingimuste p. 4.3 kohaselt võtab ostja (uus omanik) üle kõik ME

Tartu Jõesadam kohustused. 13. septembri 1994. a. avalduses osavõtuks ME Tartu Jõesadam

avalikust enampakkumisest, nõustus AS AGT nende tingimustega. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse

korraldusele enampakkumise tulemuste arutamise kohta, tuli sõlmida ostu-müügileping AS-ga AGT.

AS AGT ei teatanud lepingu sõlmimisel, et loobub nõusolekust neid tingimusi täita. Pärast vara

omandamist jääb ostja seaduse alusel seotuks oma nõusolekuga ning seetõttu ei ole tingimata vajalik

erastamistingimuste kordamine vara ostu-müügilepingus. Seega on alusetu kassaatori väide, et

erastatud (ostetud) varaga seotud õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks on ainult ostu-müügileping.

Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et erastamistingimuste alusel vastutab AS AGT TLS § 6

kohaselt endise tööandja poolt töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tulenevate kohustiste eest.

Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta Tartu Ringkonnakohtu 6. oktoobri 1995. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus

rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik